15 küsimust suuhügienistile

banner1
Laps hambaarstil. Foto: en.wikipedia.org Laps hambaarstil. Foto: en.wikipedia.org

Teadlikvanem.ee toimetaja uuris suuhügienist Marju Luhtilt imikute ja väikelaste suuhügieeni, hambahooldusvahendite, luti, öise imetamise mõju ning väikelaste hambaarstikülastuste teemadel. Suuhügienist vastas küsimustele ning tõi välja näpunäiteid, kuidas lapse headele suuhügieeniharjumustele varakult alus panna.

Suuhügienist Marju Luht Foto: hambaarst.ee

Millal tuleks beebi hambaid pesema hakata? Kas ja kuidas tuleks beebi suud puhastada enne hammaste lõikumist?

 

ML: Suuhooldusega oleks mõistlik alustada juba enne hammaste lõikumist. See on nagu auto turvatoolis istumine – kui sünnist alates on laps seal alati autosõidu ajal istunud, siis ei teki küsimustki, et peaks autosõidu ajal kellegi süles istuma või autoistmel. Väga oluline on sissekujunenud harjumus ja seda ka lapsevanema, mitte vaid lapse jaoks. Suu mittepuhastamiseks ei tohiks otsida vabandusi kogu inimese elu jooksul.

Beebitarvete poodides ja apteekides on müügil pehmed nn näpuharjad, mis on sobilikud igemete masseerimiseks ja ka keele puhastamiseks. Samuti saab sellise pehme harjaga vajadusel keelele suusoori raviks ravimit asetada. Hammaste lõikumise eel võivad beebidel igemed pakitseda ja näpuhari on väga sobiv abivahend. Lisaks on beebidele ka erinevaid spetsiaalseid hambaharju (pehmed harjased või ka silikoonist nagad). Sellised sobivad nii puhastamiseks kui ka närimiseks.Kõik nimetatud vahendid harjutavad lapsi ette hambapesuks tulevikus. Kindlasti tuleb neid abivahendeid hoolikalt puhastada peale igat kasutamist, hoida kuivana, mitte hermeetilises niiskes topsis. Kindlasti peab jälgima, et pere teised lapsed beebi harjakesi enda suhu ei paneks.

 

Kuidas, mille abil ja kui tihti oleks õige lapse suud puhastada?

ML: Suu puhastamisel peetakse optimaalseks kahte korda päevas, ent kordade arvust on tähtsam suupuhastuse kvaliteet. Eriti oluline on puhastada hambad väga hoolikalt enne ööunele minekut. Pärast seda ei ole mõistlik ka beebidele süüa anda. Puhas vesi janujoogina on igal ajal lubatud. Puhtaks veeks ei saa pidada maitsestatud vett. Veele lisatud vähene mesi, koduaia mahl jne muudavad selle hambaid kahjustavaks. Selline vesi ei sobi janujoogiks ei päeval ja eriti mitte öösel.

Puhastamisel pole oluline mitte niipalju hambapasta kasutamine, kui hoopis pisikese harjapeaga ja pehmete harjastega hambahari ning käeosavus (hoolikus). Sobivad nii käsiharjad kui ka elektriharjad. Tähtis on, et need oleks pehmete harjaste ja pisikese harjapeaga. Harju valides pole oluline pilt käepidemel, vaid harjased. Ultraheli hambaharju lastele soovitada ei julgeks, kuna maaletoojad ei anna garantiid, et need harjad oleks laste hammastele turvalised.

Pesemine peaks toimuma lühikeste pehmete liigutustega. Alustada tuleks alati kõige tagumise hamba tagumiselt pinnalt ning sealt ettepoole liikuda. Muidu ununeb viimane hammas ära. Sama vea teevad enamus täiskasvanuid enda hammaste pesemisel.

 

Milline peaks olema lapse esimene hambahari? Mida selle valikul arvestada?

ML: Lapse hambahari peaks olema pehmete harjastega ja väikese harjapeaga. Käepide võiks olla veidi jämedam, kuna nii on seda mugavam käes hoida.

 

Mis on hambaharja ning mis näpuharja eelised?

ML: Erinevaid tooteid võib kasutada paralleelselt. Neil kõigil on väikesed erinevused ja boonused. Näiteks lastele mõeldud head elektriharjad on pisikese peaga, hästi pehmete harjastega ja pesevad ka pisikese suu ruumikitsikuses väga tõhusalt. Samuti on elektriharja mootoriurin ja vibratsioon eeltutvustamiseks hambaravi kabinettides kasutatavatele seadmetele. Elektriharja valikul tuleks valida toodet hoolikalt.

Näpuharja ei ole mugav kasutada juhul, kui laps väga kõvasti hammustab. Seega sobib näpuhari tavaliselt enne hammaste lõikumist ja ehk ka esimeste hammaste lõikumise ajal ning mõnda aega pärast seda. Näpuhari ei sobi lapsele iseseisvaks hambapesuks.

 

Millal võiks hambapastat kasutama hakata? Millist?

ML: Hambapasta kasutamisel kehtib reegel, et kui laps oskab pastat suust välja sülitada ja suud loputada, siis on ta pasta kasutamiseks piisavalt vana. On olemas ka beebidele mõeldud hambapastad, mida võib alla neelata. Need sisaldavad ksülitooli jt aineid, mille allaneelamine väikeses koguses ei tekita mingeid terviseprobleeme. Kuna laste pastad on magusad, siis võib neid kasutada lapse meelitamiseks hambapesule. Kui laps on harjunud suu igapäevase puhastamisega, siis pole väga pisikestel pasta kasutamiseks vajadust. Piisab puhta, pehme harjaga puhastamisest.

Hambapasta valikul on alati vaja pakendi pealt lugeda: kellele see mõeldud on, mida sisaldab ja kas võib alla neelata. Lastepastad võiksid sisaldada ksülitooli (alates 10%) ja ei peaks sisaldama vahuainet (Sodium Lauryl Sulfate).

 

Kuidas toimida, kui laps ei lase hambaid pesta? Ma ei pea silmas mõnda üksikut korda, vaid olukorda, kus hambaharja või näpuharjaga hambapesemise alustamisel tõmbab laps pidevalt suu kriipsuks kokku ning keerab pea ära ning ei aita mängulisus, tähelepanu kõrvalejuhtimine ega muu.

ML: Lapsevanem vastustab lapse tervise eest – samuti suutervise eest! Seega on vaja proovida kõikvõimalike nn trikke, et hambad saaksid puhtaks pestud. Kasu ei ole sellest, kui hambahari korraks-paariks suhu torgatakse. Parim on pesta, kui ise istuda nt diivanile ja võtta lapse pea sülle (laps on pikali nii, nagu hambaravi toolil) – mängime, et oleme hambaarsti juures. Ilmselt ei ole tark järeleandmisi teha, kuna siis ei õnnestu ka järgmised korrad. Kui laps jookseb eest ära, siis ta ehk tahab mängida. Püüate kinni, panete voodile pikali, naljatate ja pistate harja suhu. Vajadusel aitab teine lapsevanem pead paigal hoida, aga kõike seda tuleb võtta mänguna, mitte kurjustades. Ilmselt on kõikidel lastel perioodid, kui nad jõudude vahekordasid kompavad. Meie laste peal töötab nt see, et enne lastesaateid vaatama ei hakka, kui hambad on pestud. Eriti hästi töötab see hommikul, sest eriti lasteaialapsed soovivad natukenegi enne lasteaeda minekut multikaid vaadata:)

 

Kuidas ennetada laste hambaprobleemide teket? (nt kaaries, hambaaugud)

ML: Hambaaugu ehk kaariese tekkel on põhisüü selles, kuidas me sööme. Iga toidukord, ka kõige pisem, on hammast mõjutav. Ka üks väike viinamari tekitab happerünnaku st kahjustab hammast. Kui sellele järgneb korralik kolmetunnine või veel pikem puhkepaus, jõuab suus olev sülg hambad taas mineraliseerida ehk algusjärgus hambaemailikahjustused süljesoolade toimel tugevdada.

 

Milline on rinnapiima, lutipudelist pakutavate jookide ning luti imemise mõju lapse hammastele?

Olen oma töös kokku puutunud erinevate meditsiinitöötajatega – perearstid, meditsiiniõed, ämmaemandad jne ning vaatenurgad on väga erinevad. On neid, kes soovitavad last (eriti rinnaga) toita vajadusepõhiselt – kasvõi ööpäev läbi igal korral, kui laps soovi avaldab. On neid, kes soovitavad ööune ajal anda vaid puhast vett, seda eriti peale esimeste hammaste suhulõikumist. Vahel soovitatakse rinnaga toita kasvõi kolmeaastast last, mõni oskab ära põhjendada selle, et üle aasta rinnaga toitmine ei too kasu ei emale ega ka lapsele. Kui üle aasta vanust last toidetakse rinnaga öösiti ja pärast õhtust hambapesu lapse uinutamiseks, siis seda ei saa pidada hambasõbralikuks käitumiseks. Ei rinnapiim, meejook, pudelipiim ega ka mahlajook ole hambasõbralikud, kui neid kasutatakse uneajal või päeval janujoogiks. Lapse rahustamiseks tuleks leida teised vahendid ja janujoogiks pakkuda puhast vett. Vastasel juhul on hambakahjustused lihtsad tulema.

 

Olen kuulnud öeldavat, et lutt mõjub hambumusele halvasti. (Väidetavalt ei kasva hambad õigesti suhu, kui laps palju või vanuseliselt kaua lutti imeb). Kas antud väitel on tõepõhi all? Kas ja kuidas luti imemine lapse hammaste kasvamisele mõjub? Mis vanuses tuleks laps hammaste heaolu seisukohast lutist võõrutada?

Enamuse aja ööpäevast peaksid huuled koos olema, et vältida hilisemaid hambumusprobleeme. Hingama peab läbi nina ja suu peab tühi olema. Pole hea ei hammastele ega lõualuudele, kui midagi pidevalt hammaste vahel ripub. Tegelikult ei peaks lutti üldse kasutama. Last õpetatakse lutti imema, et oleks, millega teda rahustada, kui teisiti ei oska, taha või saa. Paremaks ei saa pidada ka pöidla imemist. Sellega võrreldes on lutt kindlasti parem valik. Lutist on ka lihtsam võõrutada (pöialt on keeruline isoleerida, nt kappi peita). Aastane laps ei peaks kindlasti enam ei lutti ega ka pöialt imema. Laps tahab laliseda ja rääkida, mitte ööpäev läbi lutsutada. Kindlasti on kuritegu lapse vastu, kui lapse vaigistamiseks pakutakse magusaks tehtud lutti (meelutt vms). Selline teguviis on lapse hammastele väga kahjulik.

 

Millal on kõige õigem aeg lapsega esimest korda hambaarstile minna? (On selleks mingi soovitatav vanus, suhu kasvanud hammaste arv, juba tekkinud hambaprobleemid vms?)

ML: Esimene visiit hambaravikabinetti võiks olla juba raseduse ajal. Pärast beebi sündi on emal väga kiire. Seega tuleks vajalikud teadmised saada enne lapse sündi. Suuhügienistid, kes töötavad hambaravikabinettides, annavad väga põhjalikke juhiseid laste hammaste hooldamiseks.

Pisikese lapsega käiakse perearsti ja/või pereõe juures regulaarselt kontrollis. Tema peaks alati ka suhu pilgu heitma ja vajadusel soovitusi andma. Kui lapsevanem märkab ise midagi, mis tundub vale, siis on targem seda ka hambaarstile näidata. Hiljemalt kolmandaks eluaastaks peaks olema hambaravikabinetis kontrollis käidud ka siis, kui kõik tundub ideaalne olevat. Alati võib lapse kaasa võtta, kui teine lapsevanem hambaid ravima läheb. Nii on võimalik last sealsete oludega leebelt tutvustada.

Väga oluline on, et esimene visiit toimuks enne, kui suus on probleemid tekkinud. Kui laps saabub ravikabinetti hambavaluga, siis on keeruline tulevikus hambaravihirmust üle saada. On neid, kellele jääb hirm kogu eluks.

 

Mida arvestada hambaarsti valikul lapsele?

ML: Lastega tegelemiseks hambaravis ei piisa heast teooriatundmisest ega ka käeosavusest. Heaks koostööks on vaja kahepoolset sobivust. Eelkõige lapsesõbralik keskkond, teenindaja suhtlemisoskus, sõbralikkus. Last ei tohi sundida, kui on näha, et tal meedikuga hea side puudub.

 

Kuidas last esimeseks hambaarstikülastuseks ette valmistada?

ML: Õige oleks alustada tutvumisvisiitidega. Laps võiks kõrvalt näha, kui ema-isa hambaid uuritakse. Nähtu-kogetu peab olema positiivne. Ka kodutöö pole väheoluline. Asjadest tuleb rääkida väga positiivselt, et lapsel tekiks usaldus ja turvatunne hambaravi kabinetis toimuva suhtes. Võib ka kodus hambaid lugeda üksteisel jne

 

Mida tavaliselt esimesel hambaarstivisiidil tehakse?

ML: Esimesel visiidil tutvutakse üksteisega, kabinetiga. Vaadatakse töövahendeid. Loetakse hambaid. Märgitakse üles suu olukord. Vajadusel koostatakse raviplaan või lepitakse järgmise kontrollkülastuse aeg kokku. Esimese visiidiga on hiljaks jäädud, kui lapsel esineb suus hambaauke ehk kaariesekahjustusi.

 

Kui tihti tuleks lapsega hambaarsti juures käia?

ML: Kui lapse hambad on terved ja ema teadlik lapsevanem, siis on piisav kaks külastust hambaravikabinetti aastas. Kui hambaid parandada pole vaja, siis on alati hea paluda suuhügienistil lapse hammastele teha nn suurpuhastus. Nii harjub laps suus töötamisega. Hambaid puhastatakse näiteks spetsiaalse poleerpasta ja pehme elektriharjaga. Vajadusel kaetakse hambad hambaemaili tugevdava lakiga. Alati on hea korrata üle pesemis- ja hambasõbraliku toitumise põhimõtted. Nii kujunevad õiged harjumused kogu eluks.

 

Vanemad on märkinud, et kui lapsel piimahambad suhu tulevad, tundub, et lapse hambumus on vale. Näiteks hoiavad ülemised esihambad laiali, hambad paistavad lõikuvat igeme külje pealt, alumised lõikehambad moodustavad nn tagurpidi V-tähe jne. Kui tõsiselt tuleks sellistesse näitajatesse suhtuda? Mis vanuses lapsel võivad analoogsed hambumusnäitajad ortodontilistele probleemidele viidata?

ML: Pisikese lapsega käiakse perearsti ja/või pereõe juures regulaarselt kontrollis. Tema peaks alati ka suhu pilgu heitma ja vajadusel soovitusi andma. Kui lapsevanem märkab ise midagi, mis tundub vale, siis on targem seda ka hambaarstile näidata. Hiljemalt kolmandaks eluaastaks peaks olema hambaravikabinetis kontrollis käidud ka siis, kui kõik tundub ideaalne olevat.

Hambumusanomaaliaid kontrollitakse kontrollvisiitidel. Kindluse mõttes võib alati küsida teise spetsialisti arvamust. Enne huule- või keelekida lõikust, mõnede puseriti hammaste eemaldamist jne peaks tõsiselt kaaluma ja küsima ka ortodondi arvamust.

 

Kas on selliseid hambumusprobleeme, millele tuleks juba varakult tähelepanu pöörata ning mille puhul spetsialisti poole pöörduda?

ML: Suuremad anomaaliad suus nt suulaelõhed diagnoositakse juba sünnitusmajas ja antakse edasised soovitused. Ravi jätkub erinevates kasvufaasides. Regulaarsetes kontrollides avastatakse probleemid ja antakse edasised soovitused. Alati võib kindluse mõttes küsida teise arsti arvamust, kui ei ole saanud ammendavat vastust

 

Beebi suu puhastamine – lihtsad ja illustreeritud näpunäited, kuidas hoida oma lapse suu puhtana juba esimestest kuudest

Lapse suu on pere peegel

 

Jänku-Jussi multikad hambahügieeni teemadel:

Juss meisterdab suhkrukella

Juss ei taha hambaauke

Juss ja Jass mängivad hambaarsti juures

Juss ja Jass mängväq hambatohtri man (võrukeelne)

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*