Distsiplineerimine, see on õpetamine – neljaosaline distsiplineerimismudel kasvatusküsimuste lahendamiseks

banner1
Foto: commons.wikimedia.org Foto: commons.wikimedia.org

 

Distsipliin on keerukas teema. On palju asju, mida vanemad peavad oma lapsi tegema saama ja on palju asju, mida neil teha lasta ei saa. Ja nii iga päev. Kui lisada sinna juurde asjaolu, et lapsed vanemaid alati ei kuula ega tee asju, mida tahetakse, et nad teeksid, pole raske mõista, et vanemaks olemine on paras väljakutse. Kasvatusteadlane Elizabeth Pantley tutvustab oma veebilehel neljaosalist distsiplineerimismudelit ning räägib realistlikest ootustest lapse käitumisele.

Pantley sõnul tuleb lastega suheldes kasuks meeles pidada neljaosalist distsiplineerimismudelit:

  1. Paranda otsest käitumist
  2. Anna õppetund
  3. Anna ,,tööriistad”, mis aitavad harjutada enesedistsipliini ja emotsionaalset kontrolli
  4. Loo vanema-lapse suhe

Kasvatusteadlane selgitas ja jagas nõuandeid, kuidas neljaosaline mudel konkreetses situatsioonis toimib:

Situatsioon 1: Lapsel tuleb poes olles jonnihoog peale, sest ema ei osa talle uut mänguasja

  1. Paranda otsest käitumist. Vii laps mõnda rahulikku poenurka või kas või wc-sse. Aita tal taas oma tunnete üle kontroll saavutada. Ole seejuures kannatlik ja sõbralik.
  2. Anna õppetund. Sa ei saa kõike, mida tahad. Kui sa midagi ei saa, saad oma tundeid siiski sobivalt väljendada.
  3. Anna ,,tööriistad”, mis aitavad harjutada enesedistsipliini ja emotsionaalset kontrolli. Lase lapsel koostada nimekiri mänguasjadest, millest ta unistab, kuid mida ta hetkel ei saa.
  4. Loo vanema-lapse suhe. Näita ohjamisvõimet, mõistmist ja kannatlikkust.

Situatsioon 2: Lapsed tülitsevad mänguasja pärast

1. Paranda otsest käitumist. Pane mänguasi kõrvale, kuni lapsed suudavad kisklemise lõpetada ja sulle tähelepanu pöörata.

2. Anna õppetund. Lapsed peavad õppima, kuidas mänguasju jagada ja kordamööda mängida.

3. Anna ,,tööriistad”, mis aitavad harjutada enesedistsipliini ja emotsionaalset kontrolli. Paku laste aitamiseks välja lahendusi, näiteks nii, et sätid taimeri viie minuti peale, et lapsed sellega kordamööda mängida saaksid. Näita neile, kuidas nad seda tulevikus ilma sinu abita teha saaksid.

4. Loo vanema-lapse suhe. Õpeta neile, kuidas koos mängida ja kuidas erimeelsusi lahendada. Näita neile, et kui nad vajavad abi, saavad nad sinu peale loota.

Situatsioon 3: Su laps on vihane ja hammustab mängukaaslast

1. Paranda otsest käitumist. Eralda lapsed. Pööra tähelepanu ja jaga hoolitsust lapsele, keda hammustati.

2. Anna õppetund. Lasku oma lapse kõrgusele, pane käed ta õlgade peale, vaata talle silma sisse ja ütle: ,,Ma tean, et sa oled pahane, kuid hammustamine teeb haiget. Me ei hammusta teisi. Palu sõbra käest vabandust. Nii tunneb ta ennast paremini.”

3. Anna ,,tööriistad”, mis aitavad harjutada enesedistsipliini ja emotsionaalset kontrolli. Anna lapsele mõned mõtted, kuidas ta saaks järgmine kord oma pahameelega toime tulla. ,,Kui tahad sõbra käest mänguasja, saad seda temalt kenasti küsida või minult abi paluda.”

4. Loo vanema-lapse suhe. Näita lapsele, et oled tema poolel ka siis, kui ta teeb vigu. Näita, et ta saab sinuga arvestada ning et õpetad talle, kuidas raskete tunnetega toime tulla.

Distsipliin pole ühekordne manööver

Sul võib olla tunne, et oled püüdnud oma lapsele õpetada mänguasjade ärapanekut, kuid ta ei tee seda kunagi. Püüad saavutada olukorda, et su laps ei vinguks enam, kuid see vigisev hääl jätkub. Püüad lastele pidevalt õpetada, kuidas mänguasju jagada, kuid päevast päeva jätkub tüli asjade ümber. Ükskõik, mida sa ka ei teeks, samad probleemid paistavad jätkuvat. See on tegelikult normaalne – millegi äraõppimiseks vajavad lapsed korduvaid õppetunde.

Mõtle millelegi, mida teed või mida sa ei tee. Midagi sellist, mille kohta tead, et peaksid teisiti tegema. Ehk on see trenn või näiteks tervislikum toitumine? Ehk on see oma töölaua või riidekapi korrashoidmine? On üsna tõenäoline, et ehkki tead, mis on õige asi mida teha, pole alati kerge vastavalt käituda. Seega, kui annad endale aru, et ka sina lapsevanema ja täiskasvanuna ei suuda alati õigel viisil käituda, on lihtsam mõista ka, et ei saa seda alati lapselt eeldada.

Distsiplineerima, see tähendab õpetama

Distsipliini mõte on õpetata. Vaid vähesed asjad saavad selgeks kohe esimesel korral.

Väikestel lastel on tihti raskusi, et ühest olukorrast saadud kogemust teise üle kanda – ka pisikesed erinevused on nende jaoks raske seostada. Näiteks, kui nad on õppinud, et oma asju tuleb õdede-vendadega jagada, ei oska nad sama mustrit seostada mänguväljakusituatsioonis asjade jagamisel sealsete mängukaaslastega.

See omakorda tähendab, et laps peab samasuguseid või sarnaseid olukordi ikka ja jälle läbi tegema enne, kui ta mõne idee või käitumismustri omaks võtab. Isegi siis, kui laps teab, kuidas on õige käituda, ei suuda ta seda alati teha. (Kas suudad ise alati näiteks kiiruspiirangutest kinni pidada?). Lapsevanematel lasub ülesanne õpetada lapsi vigadest õppima ning anda oskus õigete otsuste tegemiseks elus. See tähendab laste õpetamist väga paljudes erinevates aspektides ja situatsioonides.

Distsipliin tähendab õpetamist ja see hõlmab pea kõiki olukordi, mis sul lapsega on. Kui mõistad enda rolli lapsevanemana, suudad hoida pilgu pikaajalistel eesmärkidel, kasutada läbimõeldud vanemlikke oskusi, muutub ka sinu enda suhtumine distsipliiniküsimustesse ja saad lapsevanemana rohkem eduelamusi.

Loe originaalartiklit siit.

Erinevate praktiliste kasvatusnippide saamiseks loe ka Elizabeth Pantley raamatut ,,Nututa kasvatus”. Selle lühitutvustuse leiad siit

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*