Eesti Seksuaaltervise Liidu koolitaja: kui laps küsib, tuleb alati vastata

banner1
Foto: theguyguide.com Foto: theguyguide.com

 

Et lastel tekiks eluterve suhtumine seksuaalsusesse, on tähtis, et nad saaksid intiimseid teemavaldkondi puudutavatele küsimustele eakohaseid vastuseid. Samuti on oluline kindlustunne, et tegu pole tabuteemaga ning oma küsimustega võib alati vanemate poole pöörduda. Rääkisime Eesti Seksuaaltervise Liidu koolitaja Siim Värviga, kuidas laste erinevatele teemakohastele küsimustele vastata.

 

Eesti Seksuaaltervise Liidu koolitaja Siim Värv soovitab, et kui lastel tekib vastavate teemade osas küsimusi, on kuldreegliks see, et kui laps küsib, tuleb alati vastata. Tark on vastata täpselt ainult sellele, mida laps küsis, kuna suurema infohulga jaoks pole ta ilmselt veel valmis ega mõista erinevaid seoseid. Siim Värv Foto: erakogust

Eesti Seksuaaltervise Liidu koolitaja Siim Värv soovitab, et kui lastel tekib vastavate teemade osas küsimusi, on kuldreegliks see, et kui laps küsib, tuleb alati vastata. Tark on vastata täpselt ainult sellele, mida laps küsis, kuna suurema infohulga jaoks pole ta ilmselt veel valmis ega mõista erinevaid seoseid. Siim Värv Foto: erakogust

Siim Värvi sõnul on sooline identiteet ehk arusaam poiste ja tüdrukute erinevustest suurel määral välja arenenud kolmandaks-neljandaks eluaastaks. Ehkki, nagu suure osa teistegi arenguliste teemade puhul, on ka soolise identiteedi tekkimise aeg lapseti erinev, jääb see laias laastus siiski selgelt eelkooliikka. Lapsed hakkavad üksteise erinevusi võrdlema ning kõrvutama ja mõistma, et ühed on poisid ja teised hoopis tüdrukud.

Värv tõi välja, et kui lastel tekib vastavate teemade osas küsimusi, on kuldreegliks see, et kui laps küsib, tuleb alati vastata. Tark on vastata täpselt ainult sellele, mida laps küsis, kuna suurema infohulga jaoks pole ta ilmselt veel valmis ega mõista erinevaid seoseid. Näiteks, kui laps näeb kusagil kondoomi ning tahab teada, millega tegu, on õigeks vastuseks ,,See on kondoom,” mitte ,,See on kondoom, sellega seksitakse.” Kolme-nelja-aastane laps näeb lihtsalt mingit uut asja ning uudishimulik, nagu ta loomu poolest on, tahab teada, millega tegu. Paarisõnalise vastusega lapse uudishimu tavaliselt rahuldubki ning muu informatsioon muutuks hoopis koormavaks. Alles siis, kui laps edasi uurib, milleks kondoomi kasutatakse, võib talle lühidalt vastata.

Infohulga jagamise juures on tihti informatsioonist endast tähtsam asjaolu, et lapsel tekib teadmine ja uskumus, et ta võib ka taoliste teemade kohta uurida. ,,Kui ta väiksest peale teab, et ta saab kõikide teemade kohta küsida, siis ta küsib ka kolmeaastasena, viieaastasena, seitsmeaastasena, kümneaastasena – nii, kuidas need teemad järjest keerulisemaks lähevad,” selgitas Värv. Koolitaja lisas, et kui lapsele aga väikesest peale vastata stiilis ,,selle teemaga me ei tegele või sellele ma vastan siis, kui sa oled suureks kasvanud,” siis lõpuks ei tule ta ka enam küsima. See viib edasi aga olukorrani, kus teismelisele lapsele tuleb kõiki teemasid lahti seletama hakata ning jutuajamine on eelneva kogemuse ja vastava suhtluse puudumise tõttu juba tükk maad keerulisem ja raskem.

 

Sobivad ja mittesobivad kohad

Et tänapäeval toob meedia erinevaid teemasid nö koju kätte, võib juhtuda ka, et vanemate kõrvalt televiisorit vaadates võib laps jõuda mõne küsimusi tekitava stseenini. Selle kohta, kas laste küsimused tuleb ära oodata või vanemana võiks ise juba ennetavalt pisut informatsiooni jagada, on Värvi kinnitusel vastakaid arvamusi ning üks neist pole oluliselt õigem kui teine. Küll aga, kui laps näeb mõnda telesaadet või filmi, kus räägitakse laste saamisest vms, võib temalt küsida, kas tal on teema kohta mingeid küsimusi või milliseid mõtteid mõni teema temas tekitab.

Värv tõi välja, et lisaks telesaadetele pakuvad taoliste teemade avamiseks võimalust veel ka näiteks muinasjutud ja multikad, millest armastuse temaatika läbi käib.

Värvi selgitusel on väikelapse arengu üheks tähtsamaks eesmärgiks, peale selle, et oma kehaga rahul olla, et ta õpib vahet tegema privaatsematel ja vähem privaatsematel asjadel. Nii näiteks ei peaks olema küsimuseks mitte see, kas laps tohib ennast katsuda või mitte, vaid see, kus seda sobib teha ning kus ei sobi.

Sama kehtib ka seksuaalsuse teemaliste küsimuste kohta: kui laps näiteks keset poodi kõva häälega küsib midagi sellist, millele avalikult vastata ei tahaks, võiks näiteks vastata ,,Väga vahva küsimus, räägime sellest täpsemalt kodus.” Nii saab laps sõnumi, et sellest asjast võib rääkida, kuid parajasti pole tegu sobiva kohaga.

 

Suurte inimeste mäng

Kuidas aga käituda siis, kui laps näiteks valel ajal ärkab ning vanemate intiimsele tegevusele peale satub? Värv rõhutas, et lapsed ei ole valmis seksuaalvahekorda kui sellist nägema. Täpselt samamoodi on ju ka pornograafia alaealistele keelatud. Samuti ei tohiks lapsed näha, kui vanemad vaatavad sarnase sisuga internetilehekülgi. Laste jaoks tundub seksuaalakt vägivaldse tegevusena.

Kui aga juhtub, et laps vanematele peale satub, võiks Värvi sõnul olla sobivaks vastuseks selgitus, et tegu on suurte inimeste mänguga, mida saavad mängida ainult need, kes üksteist väga-väga armastavad. Oluline on seejuures armastuse komponendi sissetoomine. Kui lapsele tegevust ka pisut lahti seletada, tuleks jällegi loobuda liigsetest detailidest. Kui laps on piisavalt vana, et enamat mõista, siis eelneva suhtluse baasil julgeb ta seda kindlasti ka küsida. Samas ei tohi unustada, et tegu on küllaltki intiimse tegevusega, mis ei pea lastele viimsete detailideni teatav olema.

 

Lapsed tulevad emme kõhust

Üheks ,,kuldküsimuseks” ning huviallikaks on enamustel lastel aga see, kust lapsed tulevad või kuidas lapsi saadakse. Üsna pikka aega rahulduvad lapsed Värvi kinnitusel vastusega ,,Lapsed tulevad ema kõhust”. Sealt edasi, vastavalt lapse kasvamisele ning arusaamade tekkimisele võib aste astmelt edasi selgitama hakata, et selleks, et lapsi saada on vaja emmet ja issit või mees ja naist, kes teineteist väga armastama peavad. Kui asi läheb veelgi detailsemaks, võib rääkima hakata suguelunditest. Värv lisas aga, et kuna koolis käivad lapsed juba teavad suguelundite funktsioone vähemal või rohkemal määral, ei pea ka liiga häbelik olema.

See, kuidas vahekord käib, ei ole kooliealise lapse jaoks relevantne info, küll aga võib rääkida üldiselt, et on olemas seemnerakud ja munarakud, mis peavad omavahel kokku saama. Mees ja naine, kes teineteist väga armastavad, tahavad üksteisele hästi lähedal olla ning kallistavad üksteist hästi kõvasti. Kui nad on nii lähedased ja üksteist alasti kallistavad, siis mehe seemnerakud saavad naise munarakkude juurde ning laps hakkab kõhus arenema.

 

Kurg lapsi ei too

Ehkki suur osa praegusaja täiskasvanutest on üles kasvanud ,,kurejuttude” taustal, ei soovitata taolisi udujutte Värvi sõnul enam lastele rääkida. Ühelt poolt annavad need lapsele sõnumi, et on olemas mingid teemad, millest päriselt ei saagi rääkida. Laps saab küllalt vara aru, et kurg lapsi ei too ning kapsalehe alt neid samuti ei leita. Eriti just need lapsed, kellel on nooremad õed-vennad. Nad mõistavad, et alguses on emal suur kõht, seejärel käib ema haiglas ning tuleb titaga tagasi. Lapsed viivad lihtsalt otsad kokku.

Teisalt tekitab taoline jutt lastel segadust. Ehkki nad taipavad, et see ei saa päriselt tõsi olla, on vanemad ning nende öeldu laste jaoks siiski autoriteediks. See omakorda tekitab põhjuseta segadust ning lisab valehäbi.

Samuti soovitatakse Värvi kinnitusel vältida seda, et laste suguelundeid nimetatakse valede nimedega – kui rääkida peenisest või tupest, pole tegu ju roppsõnadega. Lastel puudub lihtsalt abstraktne mõtlemine ning ümber nurga ütlemine tekitab neis segadust.

 

Siim Värvi soovitused vanematele, et tekitada lastes eluterve suhtumine seksuaalsusesse:

  • Vasta alati laste küsimustele. Vastuse puhul piisab esialgu vaid väikesest infohulgast.
  • Kui laps küsib lisa, piisab järgmisest minimaalsest infohulgast.
  • Lapse arengu seisukohast on tähtis, et ta oleks nii iseenda kui oma kehaga rahul. On oluline, et ka juba väga väikesel lapsel ei keelataks oma keha avastamist, mis toimub suuresti läbi enda puudutamise.
  • Normi piires alastiolek aitab lapsel paremini oma kehaga sina peal olla.
  • Lapsele tuleb õpetada privaatsusreegleid – oma keha puudutamine või seksiteemalised küsimused pole keelatud – need on lubatud, kuid kodus.
  • Kui vanem ei tunne end seksiteemadel rääkides hästi, võib suuremate laste puhul abiks olla see, kui osta vastavasisuline raamat ning jätta see koju ,,vedelema” või anda lapsele. See pole küll ideaalvariant, kuid parem kui teema täielik vältimine.

 

Raamatusoovitus:

Raisa Cacciatore ,,Laste seksuaalkasvatus”. Raamatus on välja toodud, milliseid küsimusi erinevates vanustes lapsed küsida võivad ning kuidas neile vastata.

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*