Elektriohutusest rääkimine aitab elektriõnnetusi vältida

banner1
Foto: openclipart.org Foto: openclipart.org

Tänapäeva ühiskonda on elektrita raske ette kujutada. Tegu on justkui igapäevaelu iseenesestmõistetava osaga. See nähtamatu, kuuldamatu ja tunnetamatu jõud võib aga, juhul, kui seda puudutavast ohutusest räägitud pole, tõsiste tagajärgedega õnnetuseni viia. Teadlikvanema toimetaja uuris, mida peaksid lapsed elektriohutusest teadma ning kuidas seda neile õpetada.

 

Elektrilevi elektrijänes aitab lastel elektriohud selgeks saada

Elektrilevi elektrijänes aitab lastel elektriohud selgeks saada

Tänavu kevadel Elektrilevi poolt tellitud uuringu andmetel hoiatab ainult 5% lapsevanematest oma lapsi välise elektrivõrgu ohtude eest – enamus lapsevanemaid lihtsalt ei tea, et elektriõnnetusi saab vältida, kui nende ennetamisest rääkida.

Tehnilise Järelvalve Ameti statistika kohaselt on ka laste teadlikkus elektriohtudest vähene. Tänavu esimese viie kuuga juhtunud 20 elektriõnnetusest on üheksal juhul kannatada saanud laps või kuni 19-aastane nooruk.

Elektrilevi turunduskommunikatsiooni spetsialisti Anu Neuhausi selgitusel juhtub elektriõnnetusi muude õnnetustega võrreldes vähem, mis tõttu on tõenäoline, et elektriohtusid teadvustatakse üsna vähe. Elektri näol on tegu aga eriti kavala ohuga – see on nähtamatu, kuuldamatu, tunnetamatu. Ehkki elekter ise on justkui iseenesestmõistetavalt alati olemas, on elektrioht traagiliste tagajärgedega varjatud oht, mida peab samuti teadma ja endale teadvustama – suurema teadlikkuse korral on see peaaegu alati välditav.

Ehkki koolides ja lasteaedades tehakse küll Elektrijänese kampaania raames vastavasisulist teavitustööd, tuleks ka vanematel endil end vastavatel teemadel kurssi viia ja lapsigi harida. ,,Soovitame lapsele teavitustööd teha juba lasteaia-east alates,” soovitas ta.

Anu Neuhaus tõi teadlikvanem.ee toimetaja esitatud küsimustele vastates välja selged ja täpsed soovitused selle kohta, kuidas lapsele elektriohtudest rääkida ning kuidas elektriohtusid märgata:

Mida peavad lapsed teadma elektriohutusest?

Räägi lapsele elektriohtudest järgmist:

  • Hoia eemale kohtadest, mis on märgistatud elektriohu märgiga;

  • Ära mängi elektriliinide juures;

  • Ära torgi elektriseadmeid, pistikupesasid ega juhtmeid;

  • Ära kasuta elektriseadmeid märgade kätega ega vee läheduses;

  • Tulekahju korral ära kustuta mingil juhul voolu all olevat elektriseadet veega;

  • Õues toimunud elektriõnnetuse korral ära lähene voolu all olevale kannatanule, vaid helista numbril 112;

  • Maha kukkunud elektriliini juhtmest hoia nii kaugele kui võimalik;

  • Kui elektrijuhe kukub tuule käes sinu lähedusse, eemaldu sellest kas jalgu teineteise vastu lohistades või jalad koos või ühel jalal hüpates. Igal juhul ei tohi liinist eemale kõndida või joosta pikkade sammudega, sest nii võib tekkida liigsuur sammupinge;

  • Lahtistest alajaamade või elektrikappide ustest anna teada täiskasvanule

 

Kuidas lastele elektriohutusest rääkida?

  • Küsi, mida ta üldse elektrist arvab ja teab – näiteks milliste seadmete tööks elektrit kasutatakse?

  • Räägi lihtsalt ja selgelt, et elekter ise on nähtamatu, kuid tema jõud on suur – paneb see ju liikuma väga võimsaid ja keerulisi seadmeid, näiteks trammid, trollid või suured masinad tehases.

Elektrist on palju kasu, kui elektriseadmeid õigesti kasutada.

Elektriohtusid mitte teades ja arvesse võttes, võivad tagajärjed olla väga tõsised.

 

Millistest elektriohtudest peaks laps teadlik olema?

Kui võtta aluseks elektriohud väljaspool kodu, tuleks esmase sammuna hinnata lapse igapäevast kooliteed elektrivõrgu objektide ja lapse käitumise seisukohalt. Isegi siis, kui lapsele on Elektrijänese õpetustest või lasteaiaprogrammist juba tuttav elektriohu tähis, tasub kooli teekonnal üle vaadata ohtlikumad objektid.

  1. Eemale tuleks hoida alajaamadest, elektrikappidest, elektriliinidest ja kõigist sellistest seadmetest, mille peal on välgunoole märk kollasel taustal.

Lapsele tuleb rääkida, mis võib juhtuda, kui ohtlikesse kohtadesse minna ning rõhutada, et seda ei tohi teha isegi suures mänguhoos või kaaslaste õhutusel. Alajaama territooriumile ei tohi mingil juhul siseneda isegi siis, kui selle uks või värav on lahti ning sellistest avatud ustest tuleb kindlasti teatada vanemale, õpetajale või teistele täiskasvanutele.

Kui lapsevanem ise märkab lahtist elektrikilbi või alajaama ust või muud elektriohu olukorda, tuleb kohe helistada Elektrilevi rikketelefonil 1343.

Loomulikult võib elektriohust alati teada anda ka häirekeskusesse numbril 112. See on õige kontakt ka juhul, kui elektriõnnetus on juba toimunud ja kannatanu vajab abi.

  1. Purunenud elektriliinid tuleb suure kaarega eemale hoida

Õhuliini juhtmed võivad maha kukkuda tugeva tuulega murduvate puude või puuokste tõttu. purunenud elektrijuhe võib olla pinge all ja kujutada endast suurt elektrilöögi ohtu.

Pinge alla võib sattuda ka juhtme ümber olev maapind, mistõttu tuleb lastele õpetada, kuidas mahakukkunud elektriliinist ohutult eemalduda.

  • Mahakukkunud liinist tuleb eemale liikuda kas jalgu teineteise vastu lohistades (“kukesammul” liikudes) või jalad koos või ühel jalal hüpates.

Nii väldid eluohtlikku sammupinget, mis tekib kahel jalal astudes juhul, kui juhtme läheduses olev maapind on pinge all. Eluohtliku pinge all võib keskpingeliin olla vähemalt kaheksa meetri ulatuses mahakukkunud juhtmest, kuid niisketes oludes kaugemalgi. Lapsele tasub siinkohal rõhutada, et purunenud liinidest tuleb hoida nii kaugele kui võimalik. Lapsel võib lasta lugeda kaheksa ülipikka sammu ja õpetada kaugusi hindama – kui pikk maa on tegelikult kaheksa meetrit?!

  1. Töökorras elektriliinide juures ei tohi mängida palli ega lennutada lohet

Igasugused elektrivõrgu objektid, olgu need siis mastid, elektrikapid, alajaamad või liinid, pole kohad, mille läheduses mängida. Nende juures varitseb oht.

  1. Pinge all oleva inimese abistamine on ohtlik

Lapsele tasub meelde tuletada sedagi, et ohtlik on minna elektriliini juures voolu alla jäänud inimeselt puutoikaga juhet eemaldama.

Parim, mida laps elektriõnnetuse korral teha saab, on kiiresti vanemat või lähedalasuvat täiskasvanut teavitada ja helistada häirekeskusesse numbril 112.

Lastele tuleb meelde tuletada päästmise põhireeglit: kõigepealt aita iseennast.

Millistele ohutusnõuetele tuleb koduses (lastega) majapidamises kindlasti eriti tähelepanu pöörata?

Väljas toimuvad elektriõnnetused on enamasti rängemate tagajärgedega, kuid statistika järgi leiab lõviosa õnnetusjuhtumeid aset kodus. Enne koolitee algust on tark lapsele üle korrata siseruumide elektriohutuse ABC, sest samad tarkuseterad mis on kodukeskkonnas, kehtivad ka kooli siseruumides, kus elektriseadmeid kasutatakse.

  1. Pistik tuleb pistikupesast välja tõmmata pistikust kinni hoides, mitte juhtmest tirides. Juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ja tekitada lühise.
  1. Katkise ja rikkis juhtmetega ning korpusega elektriseadmeid ei tohiks kasutada.

Katkisest juhtmest võib saada väga tugeva elektrilöögi, mille tagajärjel võib inimene surra. Samuti võib katkistest juhtmetest saada alguse tulekahju. Kui laps näeb katkist juhet või elektriseadmete või juhtmete juures sädelust, siis tuleb sellest teada anda vanematele inimestele.

  1. Töötavate elektriseadmete katsumine märja käega on ohtlik

Vesi võib juhtida elektrit sama hästi kui elektrijuhe – seetõttu on ohtlik katsuda töötavaid elektriseadmeid märja käega. Mingil juhul ei tohi vooluvõrku ühendatud elektriseadmeid kasutada vannis või duši all olles.

Lastele tasub seega üle rääkida, et elekter ja vesi ei sobi kokku. Kui näiteks mingi elektriseadme pingestatud juhe põleb või sellest tuleb suitsu, ei tohi seda mitte mingil juhul veega kustutada – vee kaudu vool levib ja kustutaja saab elektrilöögi. Kui elektriseade süttib, tuleb see koheselt seinakontaktist välja tõmmata. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb elektrikilbist lülitada välja kaitsmed.

Kooliealisele lapsele tasub rääkida ka elektripirni vahetamisest, mis võib tunduda lihtne ja ohutu töö. Tegelikult peaksid lapsed seda tegevust vältima. Täiskasvanul on peopesa suurusest tingituna seda tegevust ohutum sooritada ning vältida põletus- või lõikevigastusi. Lisaks ei pruugi lapsed lambipirni soklisse piisavalt tugevalt kinni keerata ja tulemuseks on sokli sees kehv kontakt, mis võib põhjustada ülekuumenemist ja isegi tulekahju.

Mida veel tuleks elektriohutuse temaatikat tutvustades silmas pidada?

Oluline on ka üle rääkida tegutsemine elektriõnnetuse korral, kui:

  • Kannatanu on vooluringi sattunud mahakukkunud elektriliini tõttu: sellise välise elektrivõrgu seotud ohu korral tuleb iseäranis ettevaatlik olla. Voolu alla jäänud inimesest tuleb kohe teatada hädaabinumbrile 112 ega tohi ise puutoikaga appi tõtata. Pinged ja seega ka ohud välises elektrivõrgus on kodusest võrgust tunduvalt suuremad.

  • Kui kannatanu on sattunud vooluringi kodus, tuleb kasutada kõige kiiremat võimalust elektri väljalülitamiseks. Selleks tuleb tõmmata elektriseadme pistik seinast, lülitada seade välja või lülitada välja kogu vool elektrikilbist, grupikaitsmest või maja peakaitsmest. Alles siis saab asuda abi andma.

Kui elektrivoolu välja lülitamine ei ole võimalik, tuleb kannatanu vabastada kokkupuutest pinge all oleva esemega (juhe, elektripistik vm). Selleks tuleb kasutada kuiva, elektrit mittejuhtivat eset, näiteks puidust mööblijuppi või harjavart. Pärast kannatanu voolu alt vabastamist tuleb kohe häirekeskusest abi kutsuda ja kuni abi saabumiseni saab täiskasvanu osutada esmaabi.

Loe elektriohutuse kohta rohkem soovitusi siit 

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*