Haridus algab enestest

banner1
Foto: Joosep Peetsalu Foto: Joosep Peetsalu

 

Elus on võimalik langetada valikuid pea mis tahes alal või valdkonnas. Erandiks pole ka siinjuures haridus. Esimesed olulised haridusvalikud ei pea mitte olema mitme erineva eliitse ja vähemeliitse gümnaasiumi või gümnaasiumi ja kutsekooli vahel valimine – need saab ja tuleb langetada juba aastaid varem. Õigupoolest langetavad selle valiku vanemad. On vanemaid, kes võimalikult lapsesõbraliku hariduse nimel pole pidanud paljuks oma visioonile, vajadustele ja eesmärkidele vastavat haridusasutust ise luua.

 

Hommikune kogunemine Terve Pere Aias Haridusfoorumil Foto: Joosep Peetsalu

Hommikune kogunemine Terve Pere Aias Haridusfoorumil Foto: Joosep Peetsalu

Hiljaaegu toimus Võrumaal Parksepas Terve Pere Hariduspäev. Terve Pere Seltsi poolt korraldatud haridusfoorumil said sõna inimesed, kelle puhul pole palju väita, et haridus algab just inimestest endist. Arutelul rääkisid kaasa Leiutajate külakooli looja, Keelepesä tegijad, Krabi kooli juhataja, koduõpet rakendav pere, waldorflasteaia Terve Pere Aed ja Rosma haridusseltsi esindajad ning kokkuvõtteks ka Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja ja rahvasaadik.

Üritust sisse juhatades ütles Võru maavanem Andres Kõiv, et erinevad muudatused ning tuuled, mis haridusmaastikul nii alt- kui ülevalt poolt puhuvad, on tema arvates ka kõige kangemate närvidega otsustajal pea segi löönud. Erinevad ,,saarekesed” mis haridussüsteemi tekkinud on, on väikeste inimeste, kes nende esmaseks pooleks on, heaolu arvestades ääretult vajalikud.

 

Julged algatajad

Ettekannete ringi alustas ja lõpetas waldorfasutus. Esimene neist pea veerandsajaaastase staažiga MTÜ Rosma Harisusselts, mille esindaja Külli Volmer ütles ettekandes, et haridusselts tahab julgust jagada juba üksnes selle seltsi olemasoluga.

Seltsi loojad, kes 25 aastat tagasi kogunesid ning antud ajas üsna julgete otsuste ja ideedega välja tulid, olid inspireeritud just nimelt oma lastest. Viidates mõttele, et lapsed pärinevad tulevikust, leidis Volmer, et toonaseid lapsevanemaid inspireeris otsetee tulevikku. Vanemate inspiratsioon oli niivõrd vägev, et aasta pärast, tänavusest sügisest 24 aastat tagasi lugedes, asus kool tööle ja tegutseb siiani. Alternatiivharidust pakkuv Johannese kool ja lasteaed Põlva külje all Rosmal on Volmeri kinnitusel alati vanemate poolt kantud olnud.

 

Inspiratsioon Lindgrenilt

Võrumaal Sännas asuva Leiutajate külakooli üks loojaid Kadi Noor jagas, et põhjused kooli loomiseks tulid nii temast endast kui ka tema lastest. Linnast maale looduse keskele elama kolinud pere esindajana meenutas Noor, et ehkki ta käis koolis tubli õpilasena, ei saanud ta tegelikult terve selle 12 aasta vältel aru, miks seal käia – akadeemiline haridus libises rohkem mööda külgi maha. Kord, kui talle sattus kätte Astrid Lindgreni raamat ,,Röövlitütar Ronja”, mõistis ta ühtäkki, et kõik ei pea nii olema – et elada võiks hoopis vabalt ja täie rinnaga, olla elus igal sekundil ja õppida seda, mida läheb vaja.

 

Otse südamest - Kadi Noor Foto: Joosep Peetsalu

Otse südamest – Kadi Noor Foto: Joosep Peetsalu

Kui Noore lapsel tekkis aeg kooli minna, hakkas naine tagasi mõtlema ajale, mil ta ise kooli lõpetas. Naisele meenusid küsimused, millele ta ise kooli lõpetamise järel vastust otsis. Küsimused naiseksolemisest, küsimused suhtlemisest, küsimused iseenese kohta. Leiutajate külakool, millel puudub veel ametlik koolitusluba (külakool ootab Haridus- ja teadusministeeriumilt vastust), on tegutsenud aasta. Noore laps on seni koolinimekirjas Rosmal ning õppetöö toimub kodus. Koolitöö tegemises lööb kaasa ka viiene peretütar. Antud aastale tagasi mõeldes tunneb Noor, et tõelisteks õpetajateks on olnud hoopis lapsed ning tema nii vanema kui õpetajana on aeg ajalt neil lihtsalt taga lohisenud.

Ideaalis võiks Leiutajate külakoolis olla mitte rohkem kui 5-6 last. Noor soovib, et iga laps võiks koolis saada piiramatut olemist. Noor loodab, et Leiutajate külakoolist välja kasvanud inimestel on teadlikkus iseenesest, kontakt iseenda ja oma südamega ning elamisjulgus.

 

Kool 24/7

Krabi kooli juhataja Ale Sprenk rääkis oma ettekandes, et kuna Krabi kooli õpilasi pole ümbritsemas

Krabi Kooli juhataja Ale Sprenk Foto: Joosep Peetsalu

Krabi Kooli juhataja Ale Sprenk Foto: Joosep Peetsalu

toetav perekond, on kooli roll laste aitamises suur. Iga laps, kes läheb koolist eluterve suhtumisega ellu ja kellest saab tubli tööinimene, on tohutu suur väärtus. Lapsed, keda vanemad ei suuda toetada, saavad koolist jalad alla. Kooli jaoks tähendab see lastele nii isa kui ema eest olemine, lõputu toetamine ja tingimusteta hoolimine. Õpilaskoduga koolis tuleb lapse jaoks olemas olla 24/7.

Ehkki kool ei saa kellegi abile eriti loota, astub meeskond Sprenki kinnitusel ühte sammu. Kui ka kohaliku omavalitsuse toetusele pole loota, on 60-70 õpilasega kool täiesti jätkusuutlik.

 

Kodus on kergem

Valgamaal elava Kaire Kaurdanieli lapsed on koduõppes. Et mõte lapsed koolist koju jätta oli naise peas juba ammu, kasvatas ta lapsi juba selles vaimus, et nemad hakkavad kodus õppima. Lapsed võtsid mõtte väga hästi omaks.

 

Kaire Kaurdaniel (vasakul) Foto: Joosep Peetsalu

Kaire Kaurdaniel (vasakul) Foto: Joosep Peetsalu

Ehkki koolis lapsed ei käi, käisid nad eelkoolis, et tutvuda õpetajaga, kelle juures vahepeal vastamas käia. Samuti on lapsed oodatud klassiüritustele. Kui suur osa koduõppel olevaid lapsi on Kaurdanieli andmetel waldorfkoolide nimekirjas, siis tema lapsed on nimekirjas tavakoolis. Ka ei hakanud ta kodust õppekava paika pannes riiklikule süsteemile vastu vaidlema ning võttis aluseks riikliku õppekava.

Ehkki nö kella pealt tunde kodus pole, toimib koduõppesüsteem naise kinnitusel väga hästi ning lapsed on ka omalt poolt õppima motiveeritud. Õppel on ka kooli poolt antud töövihikute täitmise jms kõrval märksa praktilisem pool – kunstimuuseumite külastamine, vestlused kunstiajaloost, kohtumised erinevate inimestega, jne.

See, kui lapsed koolis ei käi, teeb elu Kaurdanieli sõnul just lihtsamaks. Näiteks jääb ära ajakulu, mis kuluks kooli ja tagasi liikumiseks. Ehkki koduõpe toimib ta kodus hästi, tuleks vanematel antud valikut tehes hästi läbi mõelda ja paika panna, kuidas asjad nende kodus toimuma peaks.

 

Võrukeelne lastehoid

Triin Rõõmusoksja Egle Vodi veavad Võrumaal Haanjas pisikest Keelepesä lastehoidu. Kümmekonna lapsega lastehoius käib kogu suhtlus võru murdes. Lastehoiu loomise eel viis aastat tagasi oli tekkinud hulk lapsevanemaid, kes rääkisid lapsega kodus võru keeles ning tundsid, et paari-kolmeaastast last kirjakeelsesse keskkonda lasteaeda panna pole just päris õige. Kui esialgu käisid lapsed lihtsalt koos, otsustati laste hulga suurenemisel hoopis rühm kokku panna.

Keelepesä tegemistele tuli appi Võro Instituut. Kui esialgu alustati Keelepesa tegemistega vabatahtlikult, tuli peatselt ka rahastus. Sealt edasi stipendiumid ja projektid. Haanja vald andis Keelepesäle ruumid ning nüüd otsustas vald maksta tegijatele ka osa palgarahast.

Keelepesä toimub korra nädalas. Keelepesä laseb lapsel lihtsalt olla. Kasutusel on looduslikud materjalid. Tegu on justkui alternatiivharidust pakkuva hoiuga, mis toimub võru keeles. Keelekümbluse põhimõttel ettevõtmist laiendatakse ka teistesse lasteaedadesse.

 

Lapsed vajavad armastust

 

Heli Kudu Foto: Joosep Peetsalu

Heli Kudu Foto: Joosep Peetsalu

Staažikas waldorflasteaiaõpetaja Heli Kudu, kes töötab Võrumaal Parksepas Terve Pere Aias ning on pikalt töötanud Johannese Koolis ja Lasteaias Rosmal alustas oma ettekannet mõttega, et kõik tahavad oma lastele parimat. Et laps võiks parimat saada, on vaja lapse vajadustega kursis olla.

Ta selgitas lühidalt laste vajadusi ning tutvustas kirjandust, mis sel teemal kirjutatud. Samuti rääkis ta koostegemise mõttest, sellest, kuidas kasvatada lapsi nii, et nad ei kaotaks usaldust maailma vastu. Sobiv haridus lapsele tuleb ära tunda, selleni tuleb jõuda ning hea haridus väärib pingutust.

 

Valikud hakkavad enesest

Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja Pille Libliku sõnul on Võrumaa haridusmaastik olnud vähemalt 15 aasta jooksul väga rikas, avatud ja julge erinevaid võimalusi ja algatusi kasutama. Ta selgitas, et erinevate haridusvõimaluste loomise küsimus pole süsteemis, vaid inimestes. Küsimus pole ka teistsuguse hariduse tegemises, pigem loovad ettevõtlikud inimesed vastavad võimalused, kuidas haridust korraldada. Võimaluste paljusus on tegelikult sees ka õppekavas, on vaja lihtsalt inimesi, kes julgevad neid paljususi kasutada. Liblik avaldas rõõmu ka, et oluliseks teemaks hariduspäeval oli inimese kasvatamine.

 

Riigikogu liige Liisa-Ly Pakosta rääkis, et paar aastat tagasi uuris ta Rahvusraamatukogus raamatuid, mis olid enne II Maailmasõda Eestis õpikutena kasutusel. Ta palus teha endale neist ülevaate ning selgus, et kõige populaarsemaks osutus toona Johannes Käisi raamat ,,Esimesed vaod”. Raamatu sisu tekitas rahvasaadikule äratundmisrõõmu – see oli just see, mida oli talle õpetanud ja edasi andnud talle tema vanaisa. ,,Isegi kui kõik muu ära kaob, siis see jääb alles,” rõõmustas ta Käisi ideedele mõeldes.

 

Riigikogu liige ja viie lapse ema Liisa-Ly Pakosta Foto: Joosep Peetsalu

Riigikogu liige ja viie lapse ema Liisa-Ly Pakosta Foto: Joosep Peetsalu

Ta võttis kokku, et ehkki me ei tea, mida tulevik toob, milliseid inimesi ning mis ametikohtadele vaja on, on selge vaid see, et vaja saab olema väga erinevaid inimesi. See mõte oli sobivaks kokkuvõtteks ka kogu toimunud üritusele, mis erinevate inimeste ettevõtlikkust, initsiatiive ja haridusalaseid võimalusi tutvustas.

 

Vaata Terve Pere Hariduspäeva galeriid siit

 

bänner

1 Comment on Haridus algab enestest

  1. Terve Pere Aia veebilehe aadress on
    http://tervepereaed.weebly.com/

Leave a comment

Your email address will not be published.

*