Kiusamisvaba kool – kas pikaajaline ja järjepidev töö?

banner1
2012. aasta lõpust alates veab Sihtasutus Kiusamise Vastu Kiusamisvaba kooli liikumist. ,,Meie unistus on saada koolid kiusamisvabaks,“ tunnistas SA Kiusamise Vastu nõukogu esimees ja Tartu Ülikooli õppejõud Kristiina Treial. ,,Missiooni täitmiseks oleme valinud hetkel maailmas parimaid tulemusi näidanud tõenduspõhise kiusamisvastase programmi KiVa toomise Eesti koolidesse.“ 2012. aasta lõpust alates veab Sihtasutus Kiusamise Vastu Kiusamisvaba kooli liikumist. ,,Meie unistus on saada koolid kiusamisvabaks,“ tunnistas SA Kiusamise Vastu nõukogu esimees ja Tartu Ülikooli õppejõud Kristiina Treial. ,,Missiooni täitmiseks oleme valinud hetkel maailmas parimaid tulemusi näidanud tõenduspõhise kiusamisvastase programmi KiVa toomise Eesti koolidesse.“

Ehkki kiusamist võib ette tulla kõigis kollektiivides, kus inimesed omavahel palju suhtlevad, räägitakse kõige enam just koolikiusamisest. Osaliselt võib-olla seetõttu, et koolinoored on altimad piire rikkuma ning teiste heaolu arvelt endid lõbustama. Koolikiusamine võib kesta kuid, isegi aastaid, muutes kooliskäimise kiusatava jaoks maapealseks põrguks. Seda, kui palju lapsi Eestis koolikiusamise all kannatab, kuidas neid kiusatakse, kuidas lapsevanemana last toetada ning mida on üks sihtasutus ette võtnud selleks, et kiusamisele vastu seista, rääkis üks Kiusamisvaba kooli eestvedajatest.

SA Kiusamise Vastu nõukogu esimees ja Tartu Ülikooli õppejõud Kristiina Treial, et kiusamiseks peetakse olukordi, kus üks inimene või inimesed teevad korduvalt ja tahtlikult teisele liiga kasutades ära jõudude ebavõrdsust ja seda, et ohvril on mingil põhjusel raske end kaitsta.

Tegelikult teeb kiusamise korduvus tegelikult sellest lausa omalaadse suhte, mitte ainult üksikepisoodide jada. ,,Kiusamist on igal pool, kus inimesed on sunnitud pikemat aega koos olema ning oluliseks võivad osutuda võimusuhted,“ nentis Treial, tuues välja, et kiusamist on nii lasteaias, koolis, huviringides kui ka töökollektiivides.

Kõige rohkem räägitakse siiski koolis toimuvast kiusamisest. Treial tõi uurimustele toetudes välja, et kiusamise riskiteguriteks võib pidada näiteks konstruktiivsete suhete hoidmiseks ebapiisavaid sotsiaalseid oskusi, aga ka näiteks sallimatust ja kiusamist lubavaid grupinorme. Seejuures peetakse grupinorme isegi tähtsamaks kui iga lapse individuaalseid iseärasusi.

Viiendik põhikooli õpilastest

Treial tõi välja, et kui maailmas räägitakse, et keskmiselt 10% lastest kannatab koolis kiusamise all, siis Eesti koolides on kannatavate laste hulk palju suurem. Uurimused näitavad, et keskmiselt on meil 22% põhikooli õpilastest kiusamise all kannatamas, rohkem on ohvreid nooremate laste ja poiste hulgas. Kiusajate osakaal jääb kuskil 10% ringi. Kui kõige rohkem ohvreid on esimese kooliastme õpilaste hulgas, siis väga tõsiseid ja pikka aega kestnud kiusamisi leiab pigem vanemates põhikooli klassides.

Kiusamine ise kui selline on väga mitmetahuline nähtus ning sellel on palju erinevaid vorme. Sihtasutuse esindaja selgitusel eristatakse füüsilist kahjustamist, mis sisaldab endas nii ohvrile kehaliste kannatuste põhjustamist kui ka näiteks asjade lõhkumist; verbaalset ehk sõnadega kahju tekitamist (sh narrimine, mõnitamine, ähvardamine) ning suhetega seotud ehk sotsiaalset kiusamist, mis enamasti võtab kuulujuttude levitamise ja seltskonnast välja tõrjumise kuju. Treial lisas, et viimasel ajal kõige enam kõneainet pakkunud kiusamise vorm on küberkiusamine. Selle korral tekitatakse ohvrile kannatusi veebi või telefoni vahendusel. ,,Uurimused näitavad, et küberkiusamine esineb harva üksi, pigem on tegemist koolis toimuva jätkumisega küberkeskkonnas,“ nentis Sihtasutuse Kiusamise Vastu esindaja. ,,Väiksemate laste hulgas on rohkem levinud füüsiline ja sõnaline kiusamine, teismeliste hulgas suhetega seotud kiusamine,“ lisas ta kokkuvõtvalt.

Ohtu näitavad muremärgid

Lapse toetamise ja heaolu nimel tasuks lapsevanemal oma last jälgida ning temaga avatult suhelda, teda kuulata. Samuti märgata muudatusi lapse olekus. Esimesed niinimetatud muremärgid, mis peaks lapsevanema tähelepanelikuks tegema, puudutavad Treiali sõnul olulisi muutusi lapse käitumises, meeleolus, soovis kooli minna ja koolis toimuvast rääkida.

,,Kiusamise all kannatamine tekitab lapses tugeva stressi ja enamus stressi märke on tähelepanelikul jälgimisel nähtavad,“ selgitas Treial. ,,Laps võib olla tujukas, pinges, isutu, halvasti magada, vahel isegi agressiivne ja vaenulik. Füüsilisele kiusamisele võivad viidata märgid kehal, asjade katki ja kaduma minek. Suhetega seotud kiusamisele võib viidata seniste sõprade kadumine lapse tegevustest ja juttudest.“ Ta lisas, et tõsine ohumärk võib olla ka tõrge koolimineku ees, mis ei ole seotud õppimisega. Uurimused täheldavad kiusamise ohvritel ka sagedasemaid peavalusid ja muid kehalisi kaebusi.

Meelekindlus ja abi

Sihtasutuse esindaja tõi välja, et kuna lapsevanema missioon peaks olema oma last kiusamisest päästa ja selle kahjustavast mõjust säästa, tuleb tegutseda meelekindlalt ja vajadusel otsida abi. Ta kinnitusel ei aita last kuidagi repliigid stiilis ,,Kannata ära!”, ,,Küll läheb mööda!”, ,,Mis ei tapa, teeb tugevaks!” , ,,Kiusamine on normaalne, kõiki kiusatakse!” või ,,Tee vastu ega sa mingi nõrguke ei ole!”. Vaikselt kannatamine ja lootmine, et kiusamine lõpeb iseenesest, ei anna lihtsalt tulemusi. ,,Pikalt kannatamine jätab tervisele tõsise jälje,“ nentis Treial. ,,Vastuhakkamine on aga väga ohtlik lahendus.“

Parim esmaabi, mida lapsevanem kannatavale lapsele anda saab, on tema toetav ja avatud meelega kuulamine. Kristiina Treial vahendas, et lapse jaoks on temaga toimuvast rääkimine sageli väga raske – eriti poistele, sest tuntakse häbi ja vahel isegi süütunnet. Teadmine, et last kiusatakse, tekitab ka lapsevanemas terve rea keerulisi tundeid alates murest kuni segaduse ja süütundeni. On oluline, et vanem suudaks olla väga rahulik ja kannatlik ning anda lapsele selgelt mõista, et tahab teda igati aidata. ,,Aitab ka kokkulepe, et teie ei võta midagi ette ilma lapsega sellest eelnevalt rääkimata,“ soovitas Treial. ,,Laps kardab vanemale rääkides kõige enam seda, et vanem tegutseb tormakalt ja ajab asja hoopis hullemaks.“ Seega tasub vanemal enne tegutsemist rahulikult järele mõelda ja kindlasti toimuvast kooli teavitada.

Koolis võib jagada muret klassijuhatajaga või pöörduda otse tugispetsialisti poole, kellel on sageli olemas vajalik ettevalmistus kiusamisjuhtumite tõhusaks lahendamiseks. Koolipsühholoogi ja sotsiaalpedagoogi nõu saab küsida ka maakondlikest Rajaleidja keskustest.

Kasulikke mõtteid saab lugeda Lasteombudsmani büroo poolt välja antud veebiteatmikust „Kool kiusamisest vabaks“ 

Pikk ja järjepidev töö

Kuidas aga koolikiusamisest võitu saada või seda üldse ennetada? Treiali selgitusel on koolis toimuva kiusamise lõpetamine ja ennetamine pikaajaline ja järjepidev töö. Kiusamise lõpetamisel annab parimaid tulemusi tegelemine kõigi osapoolte – ohvri, kiusaja ja ka kõrvaltvaatajatega. Edukad sekkumismudelid sisaldavad nii individuaalseid kui grupivestlusi osapooltega ning konstruktiivsete lahenduste otsimist kõigi osapoolte turvatunde taastamiseks.

,,Kiusamise ennetamine tähendab salliva, hooliva ning sõbraliku koolikultuuri loomist ning selget hoiakut, et kiusamine ei ole mingil juhul lubatud ja õigustatud,“ selgitas Treial. ,,Sellist kultuuri on võimalik saavutada koolipersonali järjepideva ja teadliku tegevuse kaudu, iseenesest see ei teki.“

Ta tõi välja, et maailmas on koolis toimuva kiusamise vähendamiseks välja töötatud sadu programme. Nende mõju on palju uuritud ning praeguseks hetkeks võib öelda, et igasugused ühekordsed kampaaniad ja teavitused on kiusamise vähendamisel üsna vähetõhusad. Kiusamist vähendada aitavad kogu kooli hõlmavad iga koolipere liikme poolt tehtavad süstemaatilised pingutused, näiteks kiusamisvastased õppekavad – sotsiaalsete oskuste õpetus, oma enda väärtushinnangutest teadlike õpetajate poolt tehtav väärtuskasvatus jmt.

Unistus kiusamisvabast koolist

KiVa_logo500x500px (2)2012. aasta lõpust alates veab Sihtasutus Kiusamise Vastu Kiusamisvaba kooli liikumist. ,,Meie unistus on saada koolid kiusamisvabaks,“ tunnistas Treial. ,,Missiooni täitmiseks oleme valinud hetkel maailmas parimaid tulemusi näidanud tõenduspõhise kiusamisvastase programmi KiVa toomise Eesti koolidesse.“

Ta selgitas, et KiVa programm on välja töötatud Turu Ülikoolis Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi tellimusel ning selle mõjud on põhjalikult uuritud. KiVa väga head tulemused kiusamise vähendamisel ja õpilaste koolirõõmu suurendamisel on viinud olukorrani, kus 90% Soome üldhariduskoolidest on liitunud KiVa programmiga. Lisaks on KiVa programm osutunud edukaks ka teises riikides, kus seda on kasutusele võetud.

Eestis katsetati möödunud õppeaastal KiVa programmi 20 koolis ja ka neis koolides õnnestus saada ohvrite hulga oluline vähenemine nii võrreldes õppeaasta alguse kui programmi mitte rakendanud kontrollgrupi koolidega. ,,Koolide tagasiside oli väga positiivne ning enamus jätkab programmi kasutamist ka edaspidi,“ rõõmustas Treial. Ta lisas, et SA Kiusamise Vastu pakub kiusamisvabaks saada soovivatele koolidele KiVa programmi. Programm sisaldab koolitusi ja materjale kooliperele, kiusamisvaba õppekava õpilastele ning tugimaterjale lapsevanematele. Lisaks teeb sihtasutus usinasti koostööd teiste organisatsioonidega, kelle sihiks on kiusamisvaba haridustee.

Loe Kiusamisvaba kooli (KiVa) tegemistest siit ning nende Facebooki-lehelt 

Loe ka Lasteombudsmani büroo poolt väljaantud veebiteatmikku „Kool kiusamisest vabaks“ 

 

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*