Kogenud imetamisnõustaja: imetamise lõpetamise otsus võiks tugineda vaid ema ja lapse vajadustele ning mitte ümbritsevate inimeste arvamustele

banner1
Imetamine on vajalik lapsele ja kasulik ka emale endale Foto: Flickr.com Imetamine on vajalik lapsele ja kasulik ka emale endale Foto: Flickr.com

Pikaajaline imetamissuhe on kasulik lapsele ning hea ka emale endale. Mingil hetkel jõuab aga siiski kätte aeg, kui imetamissuhe lõppema peab. Kas oleks aga targem oodata ja loota, et laps loobub rinnapiimast? Millal see vanuseliselt juhtuda võiks? Kuidas lõpetada imetamist võimalikult lapse- ja emasõbralikult? Kuidas seada piire avalikule tissiküsimisele? Merit Oiderma Sünni- ja Imetamise Eesti Tugiühingust andis neile küsimustele vastuseid ning jagas nippe ja nõuandeid imetamise lõpetamiseks.

Vastates toetus ta UNICEFi imetamisnõustajate baaskoolituse materjalidele. Lõviosa kasutatud ja vahendatud informatsioonist on kokku pandud imetamisnõustaja ning Sünni- ja Imetamise EestiTugiühingu asutajaliikme ja pikaajalise eestvedaja Jana Kima poolt.

Imetamistemaatikast rääkides rõhutas Oiderma, et rinnapiim on lapsele esimesel poolaastal eluliselt tähtis ning terve laps, kes saab oma söömisrütmi piiramatult valida, ei vaja esimesel kuuel elukuul rinnapiimale lisaks muud toitu ega jooki. ,,Rinnapiim on täiuslikult toitev ja omastatav, kuid kasvades lapse vajadused suurenevad,” selgitas Oiderma. Ta lisas, enamasti on poole aasta vanune laps valmis proovima uusi maitseid ja harjuma vähehaaval lisatoiduga.

Imetamisest võõrutamine kui selline algabki imetamisnõustaja kinnitusel siis, kui laps hakkab rinnale lisaks saama muud toitu.

Lapse tervise seisukohast võib rinnapiima toidukorda asenda muu toiduga alates 10. elukuust – lisatoit muutub lapse põhitoiduks ja rinnapiim sellele lisaks. Võõrutamine kui selline ei pea aga alati tähendama imetamisest täieliku loobumist. Ema võib võõrutada lapse rinnast vaid osaliselt ja jätta alles vaid need toidukorrad, mis sobivad just talle.

 

Lõpetamine pole alati lahendus

Oiderma sõnul lõpetavad emad imetamise sageli seetõttu, et on väsinud või näiteks soovivad, et laps magaks terve öö. ,,Siinkohal peab kindlasti

endale aru andma, et võõrutamine ei pruugi lahendada antud probleeme,” kinnitas Oiderma. ,,Näiteks enamik väikelapsi tõusevad öösel üles ja vajavad vanema abi magama jäämisel. Kui laps enam rinda ei saa, tuleb teda rahustada muul viisil.”

Imetamisnõustaja selgitas, et väikelapsega tegelemine nõuab palju energiat ning on kohati väsitav. Seda olenemata, kas imetada või mitte. Kuna iga laps areneb oma tempos, siis ei ole reeglit, millal peaks imetamise lõpetama – mõni laps lihtsalt vajab rinda kauem kui teine, kuna tal on tugev imemisvajadus või läheduse vajadus.

Ta tõi välja, et Maailma Terviseorganisatsioon WHO ja UNICEF soovitavad last imetada vähemalt esimesel ja ema valmisolekul ka teisel eluaastal ning kauemgi. Imetamisnõustaja selgitas, et rinnapiima kasulikus ei vähene lapse vanusega, kõik hea jääb rinnapiima alles. Rinnapiim võib näiteks olla ka ainukeseks õlekõrreks kui laps on haige ega söö-joo midagi.

,,On hea teada, et ühes milliliitris rinnapiimas on märgatavalt rohkem toitaineid kui mis tahes teises toidus ning see koosneb üle 200 bioaktiivsest ainest,” põhjendas Merit Oiderma. ,,Rinnapiim sisaldab kõrgel määral proteiine, vitamiine, mineraale, rasvhappeid ja antikehi. Miks mitte kõike seda kasuliku lapsele võimaldada. Seda enam, et lapse immuunsüsteemi areneb esimesel 6-7 eluaastal.”

Imetamisnõustaja tõi välja, et pikaajalise imetamine on lapsele mitmeti kasulik. Selle kasuteguriteks on näiteks:

*hammaste ja suuõõne areng

*parem tervis väikelapseeas (antikehad rinnapiimas)

*emapiim on kergesti seeditav ja toitev (haiguste ajal)

*allergilise lapse toetus, kuna ta saab seeläbi tugevamaks ja areneb taluvus teiste toitude suhtes

*hea lohutus väsimuse ja haiguse korral

*lähedussuhe emaga (enesekindlus, positiivne kogemus, emotsionaalne stabiilsus kiire kasvamise perioodil)

Lisaks lapsele on imetamisest kasu ka emale. Imetamishormoonid pakuvad pingelanguse ja lõõgastumise võimalust, imetamine pakub füüsilist lähedus ja puhkehetke koos lapsega (vahest ainuke võimalus saada puhkust rahutu väikelapse kõrval) ning last on kergem lohutada.

Imetamisnõustaja lisas, et kindlasti aga tuleks tähelepanu pöörata ema valmisolekule oma last imetada – see ei tohiks olla vaid ühepoolne soov. ,,Kui rinnapiim ei ole lapsele enam põhitoiduks, saab ema imetamisel paika panna omad reeglid: millal ja kui kaua lapsele rinda annab,” lisas Oiderma. Ta sõnul aitab osaline võõrutamine ehk imetamise kordade vähendamine sageli edasi lükata täieliku imetamisest loobumise.

 

Raske mõlemale poolele

Oiderma kinnitusel on võõrutamine – olgu see osaline kui täielik – raske nii emale kui lapsele. Ema peab olema ise valmis võõrutamiseks. Enamasti on see emale emotsionaalselt isegi raskem. Imetamist lõpetades tuleb arvestada lapse nutu ja protestiga – sellest kahjuks pole pääsu.

,,Imetamise lõpetamine sõltub vaid ema ja lapse iseloomust ning temperamendist,” lisas Oiderma. ,,Kui ema pole valmis imetamist lõpetama, pole selleks ka laps.”

Et iga laps ja ema on erinev, võiks lõpetamise otsus tugineda vaid ema ja lapse vajadustele ning mitte ümbritsevate inimeste arvamustele. Oiderma kinnitusel peaks võõrutamine alati käima ema ja lapse poolt valitud tempos.

Mis vanuses laste puhul võiks aga loota, et nad ise tissist loobuvad? Imetamisnõustaja sõnul ei ole olemas kindlat vanust, millal lapsed ise rinnast loobuvad. On lapsi, kes kaotavad 10-11 elukuul rinna vastu huvi, kui tahke toit muutub nende põhitoiduks. On aga ka lapsi, kes loobuvad kolmandal-neljandal eluaastal.

 

Lapsesõbralikum võõrutamine

Oiderma sõnul on kõige valutum ja pehmem võõrutamine nii emale kui lapsele järk-järguline võõrutamine, mis sisuliselt tähendab imetamiskordade järk-järgulist ära jätmist. Ema piimatootmine rinnas väheneb vähehaaval ega tekita suuremat ebamugavust. Sellisel juhul on mõlemal aega kohanemiseks.

Emapoolne planeeritud võõrutamine tähendab seda, et ema valib ise sobiva tempo ja otsib lapsele muud tegevust. ,,Võõrutamine ei pea kunagi olema täielik,” kinnitas Oiderma. ,,Lapsele võib alles jätta näiteks enne ööund või varahommikuse imetamise, ema on see, kes valib, milline imetamine jääb alles ja paneb paika reeglid.” Ta andmetel sobibki paljudele alguses osaline võõrutamine – see annab emale puhkust ja samas võimaluse siiski mõned korrad ööpäevas last imetada. Kui lapsele on alles jäänud vaid mõned imetamise korrad, on imetamisnõustaja kinnitusel oluliselt lihtsam teda täielikult rinnast võõrutada.

,,Ja mis peamine, võõrutamine ei pea kunagi olema lõplik – kõik või mitte midagi,” kinnitas imetamisnõustaja. ,,Emal on alati õigus astuda samm tagasi ja alustada võõrutamist uuesti kui tema või laps on rohkem valmis.

Tähelepanu tasuks pöörata ka sellele, et võõrutamine ei satuks samale ajale mõne muu suure muutusega, näiteks oma voodiga harjutamine, lasteaeda minek vms.”

 

Avalik piiramine

Mida aga võtta ette olukorras, kus imetamise lõpetamiseks veel soovi pole, kuid nö avalikule tissiküsimisele ja ema kiskumisele on soov piirid peale panna? Oiderma selgitas, et paljud väikelapsed soovivad rinda pigem lohutuseks või läheduse vajadusel, mitte nälja puhul. ,,Üsna sageli emad teavad, mis olukorras laps rinda küsima tuleb ja saavad seda veidi vajadusel ennetada,” soovitas ta. ,,Kui emale ei meeldi avalikus kohas imetada, siis näiteks ei tohiks väljas olekut lapse uneajaga ühildada.”

Üle aastase lapse puhul saab ta sõnul edukalt piirata ka imetamise pikkust – mõni laps vajab enesetunde kindluseks vaid ühte ,,lonksu”. ,,Kui lapsele pole rinnapiim enam eluliselt vajalik ning tema põhitoiduks on muu toit, saab ema paika panna omad reeglid,” kinnitas Oiderma. ,,Kui avalikus kohas imetamine tekitab ebamugavust, võib last imetada vaid kodus.” Ehkki muutus toob kindlasti kaasa protesti, peaks väikelapse imetamine käima emale sobivas rütmis.

Kuidas aga imetada pisut suuremat last kodust väljaspool. Kipuvad mitmed neist ju samal ema riideid kiskuma või pealetõmmatud salli/rätti pealt ära lükkama. Oiderma sõnul oleks hea oleks lapsele kodust välja minnes kaasa võtta mõni tema kiindumusobjekt -mänguasi, tekk vmt. Kui laps seda imetamise ajal käes hoiab, on tema käed juba kinni, tänu millele kisub ta ema riideid vähem.

,,Isegi, kui laps ise veel ei oska rääkida, saab ta aru keeldudest,” selgitas Oiderma. ,,Ema peaks lapsele mõistma andma, et riiete kiskumine ei ole aktsepteeritav ja seda lihtsalt taunima.” Ta lisas, et ehkki muutused ei tule üle öö ja keelamine võib kaasa tuua nutu, saab laps üsna varsti aru, et rinda saab vaid ema poolt paika pandud reeglite alusel.

 

Merit Oiderma tõi välja mõned ideed, mis võivad võõrutamisel abiks olla:

1) Alusta nende imetamise kordade ärajätmisega, millest laps kõige vähem on huvitatud ja lapsele olulised korrad jäta viimasteks (näit. enne ööund).

2) Hoia last teadlikult parajas tegevuses, et tal poleks aega rinda küsida.

3) Paku talle palju hellust, aga kindlasti väldi nö. ,,imetamisasendeid”.

4) Hoia käepärast vaheeineid ja vett.

5)Ära paku ja ära keela, pigem juhi tähelepanu kõrvale.

6)Päevaplaani ja harjumuste muutmine (proovi vältida olukordi kus lapsel rinna küsimine meelde tuleb – näiteks enamus lapsi ronib rinnale, kui ema vaatab diivanil telekat või on arvutis).

7)Palu pereliikmete abi (näiteks öösel võiks lapsele pakkuda lohutust keegi teine lähedane ja kui laps tahab ärgates tissi võiks ta voodist võtta samuti keegi teine, kes toob ta otse hommikusöögi lauda, et ei tekiks rinna küsimise võimalust)

8) Tähelepanu kõrvalejuhtimine (näit. kui laps tahab tissi külas rohkem, ole võõrutamise perioodil rohkem kodus ja kui laps unustab külas tissi, proovi palju külas käia).

9) Imetamise edasilükkamine (näiteks ütled, et saad tissi kui ema peseb nõud ära. Tihti unustab laps mängutuhinas tissi ära ja imetamise saab edasi lükata).

10) Kauplemised ja kokkulepped.

 

Teadliku Vanema toimetaja küsimustele vastates toetus Merit Oiderma UNICEFi imetamisnõustajate baaskoolituse materjalidele. Lõviosa kasutatud ja vahendatud informatsioonist on kokku pandud imetamisnõustaja ning Sünni- ja Imetamise EestiTugiühingu asutajaliikme ja pikaajalise eestvedaja Jana Kima poolt.

Kui Sul on küsimusi või vajad pädevat nõu imetamise teemadel, siis Sünni- ja Imetamise Eesti Tugiühingust (SIET) saab nõu ja abi. Imetamisnõustajad üle Eesti teevad ka koduvisiite. Samuti toimuvad loengud ja koolitused. Sammu positiivse imetamiskogemuse suunas saab astuda siit

 

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*