Kogenud pulmavanem: lapsed väärivad kohta pere tähtsal üritusel

banner1
Foto: bridalbar.com Foto: bridalbar.com

 

Mitmed pruutpaarid ning pulmalised leiavad ennast küsimuste eest ,,kas minna peole lastega või ilma” ning ,,kuidas teha lastega pidu nii, et kõik peol mõnusalt aega saaks veeta”. Kogenud pulmavanem Anti Einpaul usub, et ehkki laste kohaloluga tuleb pulmas arvestada, annavad lastega kaasas käiv energia ja rõõm peole hoopis toredama õhkkonna ja perekondlikuma tähenduse.

12 aastat paaridel ning peredel pulmavanemana tähtsa päeva kordaminekule kaasa aidanud Anti Einpauli kinnitusel tehakse nii lastega kui lasteta pulmapidusid. Et tänapäeva abiellujad pole tihti just verinoored ning paljud neist on juba aastaid pereelu elanud ja lapsedki saanud, on taoliste paaride pulmas üsna tõenäoline, et lapsed on kaasas ka külalistel. Kui noorpaaril endal lapsi pole, otsivad külalisedki sagedamini võimaluse oma lapsed koju jätta.

Inimeste endi suhtumised laste pulma kaasamise kohta on Einpauli kinnitusel erinevad. Ühed leiavad, et väiksed pidulised on tüliks, teised jälle, et lapsed käivad elu juurde ning on oluline, et nad ka taolistest tähtsatest sündmustes osa saaksid.

Pulmavanem Anti Einpaul usub, et laste kaasavõtmisel pulma on pisut laiem kultuurilooline tähendus kui üksnes see, kas vanem saab rahulikult lauas istuda või peab aeg-ajalt vaatamas käima, millega laps tegeleb. ,,Minu meelest lapsed väärivad seda, et nad saaksid osa sellest, kui vanematel on tähtsad päevad.” Foto: Diana Unt

Pulmavanem Anti Einpaul usub, et laste kaasavõtmisel pulma on pisut laiem kultuurilooline tähendus kui üksnes see, kas vanem saab rahulikult lauas istuda või peab aeg-ajalt vaatamas käima, millega laps tegeleb. ,,Minu meelest lapsed väärivad seda, et nad saaksid osa sellest, kui vanematel on tähtsad päevad.” Foto: Diana Unt

 

Lapsed kolmes vanuserühmas

Pulmavanem tõi välja, et pulma kaasa toodud lapsed saab tinglikult jagada kolme vanuserühma. Esimesed neist on kuni kaheaastased. Nii pisikesed on reeglina kogu aeg ema-isaga, teinekord ka vanaemaga – ühesõnaga, ühe kindla inimese hoida ning ringi veel suurt ei jookse. Nii väikeste laste puhul on selge, et vanem, kes nad kaasa võttis, peab nendega ise ka tegelema ning vahepeal vajadusel veidikeseks seltskonnast eemalduma.

Kümneaastased või vanemad lapsed, keda Einpauli kinnitusel ehk ei tohikski enam selles kontekstis lasteks nimetada, peavad saama koha koos teistega pikas lauas. Kuigi nad vahepeal käivad ehk veidi rohkem ringi seiklemas kui täiskasvanud, loodavad nad, et põhimõtteliselt võetaks neid nagu suuri inimesi.

Vahepealne seltskond – lapsed vanuses kolmest üheksani – söövad tavaliselt oma kõhu ruttu täis, teevad peokohale tiiru peale ning vajavad seejärel mingit uut tegevust. Seda eriti juhul, kui neid on palju. Pulmavanem soovitas, et kui on teada, et pulma tuleb näiteks kaks-kolm-neli selleealist last võiks neile organiseerida ühe koha, nurga või laua, kus on näiteks multikad või pusled või miskit muud, mis lastele tegevust pakuks. Seega oleks lastel üks koht, kus nad teavad, et saavad oma aega veeta. Kui sellist nurka pole, ,,maanduvad” nad tavaliselt vanemate vahele, hakkavad ronima laua alla ja tagasi, sikutama ning tegema asju, mis võib teisi pidulisi häirida. Kui neil on aga oma nurgake, veedavad nad seal rohkem aega ja käivad aeg-ajalt vaid vanematele ütlemas, kuidas neil hästi läheb.

Kui mainitud vanusevahemikus lapsi on aga rohkem kui neli-viis, on pulmavanema kinnitusel kõigil osapooltel toredam, kui lastele on organiseeritud vastav tegevus. Kui pulmaeelarve vähegi võimaldab, võiks võtta mängujuhi, kes laste õhtut sisustab ning neile organiseeritud tegevust leiab. Loomulikult saab lapsi kaasata ka ülejäänud pulmamelusse ja osadesse mängudesse, kuid suurem osa suurte inimeste tegevustest on siiski sellised, milles lõpuni kaasa löömisest lapsed ei hooli.

Kui eraldi mängujuhi palkamine pole võimalik, tasub näiteks vanematel endil kokku leppida, mida keegi kaasa võtab või millise mängu/tegevuse lastele korraldab. Pulmavanema kinnitusel saavad lapsed tegelikult pulmas hästi hakkama, kuid nad lihtsalt ei tea alati, mida teha sobib ja mida mitte. Sestap tuleb kasuks, kui keegi neil silma peal hoiab. Eraldi riskina tõi Einpaul välja juhtumid, kus suvisel ajal peetakse pulmi veekogude läheduses. Sellisel juhul on ta kinnitusel väga oluline, et oleks keegi, kes teaks, kus kohas tiik asub ning kui kaugele lapsed minna võivad. Ehkki tavaliselt midagi halba ei juhtu, on hea, kui kõigi ohutus on tagatud.

 

Noorpaari laps vajab hoidjat

Erijuhuna tõi kogenud pulmavanem välja olukorra, kus noorpaaril endal on sülelaps. Sellisel juhul on vaata et hädasti vaja inimest, kes selle lapsega vahepeal tegeleda saaks. Noorpaari enda lapsed tajuvad ju kiiresti ära, et tegu on ühe isevärki päevaga ning vanemadki on ärevil. See elevus paneb nad kõvasti oma vanemate külge klammerduma ning vahel võib juhtuda, et laps võib üleüldse pisut haigeks jääda.

Ehkki lapsed on vanemate pulmas loomulikult oodatud külalised, tuleb leida võimalus vahepeal neile natuke aega pühendada. ,,Kui nad parasjagu vajavad emmet või issit, siis peab nende jaoks natuke aega olema,” selgitas Einpaul. Kasuks tuleb ka hea hoidja, kelle juures lapsed end hästi tunnevad. ,,Mitte ainult pulmas, vaid ka igapäevaelus vajavad lapsed hetki, kus vanemad teevad neist ja nende vajadustest 100% välja ning seejärel saavad lapsed tükk aega jälle täitsa hästi ise hakkama,” lisas ka lapsevanemate suhtlemistreenigu tegemisega tegelev Einpaul.

 

Varuriided kaasa

Lastega pulma tulles võiks pere pisematele paari mänguasja, raamatu vms kõrval kaasa võtta varuriided. Kui pidulik osa läbi saab, võivad nad oma garderoobi vabalt mugavama vastu välja vahetada. Samuti peaks vanemana juba ette arvestama, et pole probleemi, kui laps on vahepeal näiteks paar kukerpalli visanud ning riided ära määrinud. Einpaul pani vanematele südamele, et lastelt ei saa eeldada, et nad terve õhtu läbi viksid ja viisakad oleksid. Pere pisemad, kui neile selgitada, kuidas tuleks käituda, on sõltuvalt lapsest küll esimesed pool tundi valmis ehk rahulikult vastu pidama, ent tervet õhtut enamik lapsi niimoodi ilmselt ei suuda.

,,Minu meelest ei pea eeldama, et lapsed oskaksid tingimata hästi käituda,” kinnitas Einpaul. ,,Kui nad on lapsed ja tulevad esimest korda pulma, siis nad vaatavad ringi ja õpivad ja näevad, kuidas pulmas käitumine käib.” Ta lisas, et on täiesti tavaline, kui lapsed on need, kes kõige kõvema häälega ,,kibe-kibe” hõikavad, sest nende jaoks on see nii põnev.

 

Noorpaari sõna on püha

Einpaul tõi välja, et külalisena pulma minnes tasub pruutpaarilt vajaduse korral uurida, kas nad on arvestanud sellega, et pered tulevad lastega või mitte. Igal kutsujal on õigus oma tingimusi esitada ja külalisena pole mõtet selle üle nuriseda või mõelda, miks noorpaar nii või teisiti otsustas.

Pruutpaar ise võiks aga, kui ei teata, kumba pidi otsus langetada, nõu küsida näiteks oma lähematelt sõpradelt selle kohta, kuidas nende peres kombeks on. Kui oma otsus on aga selge, tulebki teha just nii, nagu endale meeldib. ,,Keegi ei pea käima ja seletama, miks te nii tegite, sest tegelikult on noorpaaril kutsujana selge õigus teha otsus, milliseid külalisi kutsuda ning kas tahta oma pidu pidada lastega või ilma,” kinnitas Einpaul.

Lastega peetud pidudele mõeldes soovitas pulmavanem kaaluda ühte mitte küll eriti traditsioonilist, kuid siiski edukalt järgi proovitud varianti: alustada pidu hoopis pulmatordi söömisega. Ta kinnitusel ei pea mitte sugugi ootama keskööd ning seda, et lapsed või miks mitte ka eakamad külalised ära väsiksid. Selle asemel võib tordiringi vabalt teha ka kohe pärast õnnitlemist ning alles seejärel pidusöögini jõuda.

 

Lapsed õpivad kogedes

Ehkki lasteta peetud pidude puhul on planeerimisprotsess pisut lihtsam ning võimalikke ootamatusi vähem, on Einpauli arvates siiski tore, kui lapsedki pere tähtsündmusesse kaasatud on. Pulmad oma tähenduselt on ju pereüritused ning laste kaasamine peole teebki sellest õige pereürituse, kus kokku saavad erinevad suguvõsad ja erinevad põlvkonnad. ,,Oleks ju igati tore, kui lastega kaasas käiv värske energia või rõõm oleks peol olemas,” kinnitas pulmavanem. Oluline on lihtsalt silmas pidada, et neile oleks loodud vastavad tingimused, et nad saaksid end hästi tunda.

Pulmavanem võttis kokku, et lapsed õpivad kogemuste pealtnägemiste kaudu ning see on justkui kultuuriline mälu, mida niimoodi põlvest põlve edasi antakse. Laste kaasavõtmisel pulma on pisut laiem kultuurilooline tähendus kui üksnes see, kas vanem saab rahulikult lauas istuda või peab aeg-ajalt vaatamas käima, millega laps tegeleb. ,,Minu meelest lapsed väärivad seda, et nad saaksid osa sellest, kui vanematel on tähtsad päevad,” arutles pulmavanem.

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*