Koolipsühholoog: Pidev pingeridade tegemine ning võrdlemine materdab suurel osa lastes motivatsiooni ning võib tekitada tunde, et ta ei saa hakkama

banner1
Foto: Flickr.com Foto: Flickr.com

Millised on Eesti kooliõpilaste peamised mured ja stressiallikad? Kuidas vanemana oma laste muresid märgata ning lapsi kuulata? Millised märgid viitavad sellele, et lapsel on mure? Milline võiks olla lapse jaoks pingevaba koolikeskkond? Koolipsühholoog Ada Kiipus jagas Teadliku Vanema lugejatega, millised on koolilaste peamised mured.

 

Psühholoog Ada Kiipus: ,,Kui lapse baasvajadused armastusele, lähedusele, tähelepanule ja hoolivusele on rahuldamata, siis lapse hing on haige ja see kõik avaldub tema käitumises.“ Foto: erakogust

Psühholoog Ada Kiipus: ,,Kui lapse baasvajadused armastusele, lähedusele, tähelepanule ja hoolivusele on rahuldamata, siis lapse hing on haige ja see kõik avaldub tema käitumises.“ Foto: erakogust

Teemat sisse juhatades tunnistas Kiipus, et koolid, kus juhtkond väärtustab tugispetsialistide olemasolu, on kindlasti palju paremas seisus, kui need, kus seda oluliseks ei peeta. ,,Alles hiljuti hämmastas mind info paari suure kooli kohta (500-600 õpilasega), kus on välja öeldud, et neil ei ole tugispetsialiste vaja,“ selgitas psühholoog. ,,Kuus aastat koolis töötanud psühholoogina on seda raske mõista ja kannatajaks on otseselt lapsed.“ Seadusele viidates tõi Kiipus välja, et kool peab lapsele tagama tasuta psühholoogilise, eripedagoogilise, logopeedilise ja sotsiaalpedagoogilise abi. Küsimus on, kuidas seadust järgitakse, kui nii suurtes koolides puuduvad, kas täielikult või osaliselt tugispetsialistid. ,,Olen ise seestpoolt näinud, kui palju tegelikult on probleeme ja mind ei veena kuidagi lause, et koolipsühholoogi ei ole kooli vaja, kuna probleeme ei ole,“ lisas Kiipus.

 

Kiusamine, kodused probleemid ja murtud südamed

Kiipuse sõnul pöördutakse koolipsühholoogi poole väga erinevate probleemidega. Sageli on tegemist omavaheliste tülidega ja ka kiusamisega. Samuti pöörduvad koolinoored psühholoogi poole ka koduste probleemidega. Raskelt elatakse üle ka näiteks poiss- või tüdruksõbrast lahkuminekut – kui õpitakse veel samas koolis, on ühel territooriumil koos hakkamasaamine keeruline.

Sageli suunatakse õpilane psühholoogi poole ka klassijuhataja või õpetaja poolt. Seda eriti juhul, kui on märgatud käitumise ja meeleolumuutusi, lapsel või noorel on tekkinud raskused õppimises või kooliskäimises. ,,Varajane märkamine ongi kõige olulisem ja punane tuli võiks põlema lüüa õpetajal just siis, kui lapsega toimuvad kiired murettekitavad muutused,“ selgitas Kiipus. ,,Kas tal on tekkinud kooliskäimisega probleemid, õppeedukus on langenud, laps on jäänud märgatavalt kurvameelseks, on vahetundides üksi, ei võta enam üritustest osa, on märgata, et laps on magamata, või on hakanud muul moel kummaliselt käituma,“ loetles ta, lisades, et just varajase märkamise olulisuse pärast peaks koolis kohapeal olema kas koolipsühhloog või sotsiaalpedagoog, kes saavad probleemi lahendamiseks kiiresti reageerida.

Meeleolumuutused ja tervisehädad häirekellaks

Et vanemad tunnevad oma lapsi kõige paremini, on just neil psühholoogi kinnitusel võimalik lastes toimunud muudatusi kõige kiiremini märgata. Kui laps oli varem rõõmsameelne, aktiivne ja tahtis koolis käia ning ühel hetkel on märgata pidevat meeleolulangust, ta ärkab hommikuti pahurana, viivitab kooliminemisega või ütleb otse, et ta ei taha kooli enam minna, siis kindlasti tasuks uurima hakata, kas midagi on juhtunud. Samuti on Kiipuse sõnul häirekellaks sagenenud pea ja kõhuvalud või muud avalduvad terviseprobleemid. Sellisel juhul tasuks vanematel kindlasti klassijuhatajaga ühendust võtta – tema näeb koolistoimuvat ning juhul, kui ta ise pole veel midagi märganud, saab olukorda teravamalt jälgida, et püüda välja selgitada põhjuseid.

Kuidas aga vanemana paremini lapse mureni jõuda? Kiipus soovitab siinkohal vanematele aktiivset kuulamist sisaldavaid võtteid. ,,Gordoni perekool õpetab väga kenasti lapsevanematele erinevaid suhtlemisnippe, kuidas uurida lapse käest nii, et ta rääkima hakkas ja endasse ei sulguks, mis lahti on,“ soovitas Kiipus. ,,Murega ei tasuks kindlasti üksi jääda, vaid kui selgub, et last näiteks kiusatakse, tuleks igal juhul pöörduda kas klassijuhataja, kooli sotsiaalpedagoogi või koolipsühholoogi poole,“ lisas ta.

Suuremad mured tulevad kodust

Ada Kiipus tõi välja, et laste käitumisprobleemide taga võivad olla väga erinevad põhjused. Tavapärane praktika on näidanud, et sagedasemad põhjused on kodus. Paljud lapsed peavad veetma aega üksinda, sest vanemad kas töötavad mitmel töökohal või on koguni läinud piiri taha tööle. See omakorda annab kohe tagasilöögi käitumises, kus otsitakse tähelepanu viisil, mis ei ole aktsepteeritav klassiruumis. ,,Kui lapse baasvajadused armastusele, lähedusele, tähelepanule ja hoolivusele on rahuldamata, siis lapse hing on haige ja see kõik avaldub tema käitumises,“ põhjendas psühholoog. Samuti võivad ta sõnul tekkida probleemid kriiside ajal. Kui näiteks sureb keegi lähedane või on toimunud lahutus, siis on konkreetne laps või pere vaja kriisist välja aidata ning tavapäraselt olukord mõne aja pärast normaliseerub. ,,Kriiside läbimine on elu loomulik osa, kuid meie taluvus ja toimetulek on erinev,“ selgitas Kiipus. ,,Seetõttu vajavad nii laps kui pere sel ajal toetust.“ Ta kinnitas, et enamuse tekkinud probleemide puhul on tulemused märgatavalt positiivsed, kui pere on koostööks valmis ja soovib samuti lahendust leida. Kahjuks vastupidisel juhul on raske olukorda muuta ja last aidata. Vahel läheb väga pikalt aega, kuni lapsevanemad mõistavad probleemi tõsidust ja vahel jäävadki võimalused lapse abistamiseks piiratuks. Sel juhul tuleb kaasatud võrgustikuga teha nii palju kui võimalik ja toetada last sel moel, mis olukord võimaldab.

PISA ei õpeta probleemilahendusoskust

Osadele õpilastele võib murekohaks olla ka õpikoormus – lapsed kannavad seda erinevalt. Kui nutikamate jaoks võib koolikohustus lihtne olla, siis lastes, kes maadlevad õpiraskustega, tekitab liigne koormus motivatsiooni- ja huvilangust. Kiipuse sõnul näitavad erinevate uuringute tulemused Eesti kooliõpilaste hulgas üsna kõrget koolistressi taset. Samuti on palju räägitud sellest, et meie lapsed ei ole koolis õnnelikud. ,,Kuigi akadeemiliste tulemuste (PISA) osas oleme üsna esirinnas, jääme probleemilahendusoskuste poolest ning oskusest siduda õpitut igapäevaeluga, tagaridadesse,“ nentis psühholoog. ,,Õnneks liigume sellest suunas, et iga laps peaks saama haridust vastavalt oma võimetele ja haridusliku erivajadusega laste toetamiseks tehakse aina rohkem ära. Kuid väga pikk tee on veel minna.“

Enda tööpraktikas jäi Kiipusele silma, et õpiprobleemide ja käitumisraskustega õpilased suures osas üheski huvialaringis ega trennis ei käi. Seetõttu paneb ta vanematele ja ka klassijuhatajatele südamele, et juba varakult tuleks lapsele otsida mõni teda huvitav tegevus, ring või trenn. ,,Alguses on katsetamise ja proovimise aeg, mis sobib, mis mitte, aga kui huvipakkuv tegevus on leitud, siis väga kergekäeliselt ei tasuks lubada trenni või muud huvitegevust pooleli jätta,“ soovitas ta. ,,Hiljem, kui juba probleemid on tekkinud – puudumised, hulkumine, tundide segamine jne, siis on juba raske huvi ja motivatsiooni lapses tekitada seoses mõne trenni või muu tegevuse suhtes.“

Teise äärmusena tõi psühholoog välja selle, kui tahetakse, et laps oleks tubli ja andekas ning valitakse lapsele nii palju huvitegevusi ja trenne, et see muutub lapsele kurnavaks. Ta pani vanematele südamele, et kõik peaks ikka tasakaalus olema ja sealjuures on oluline jälgida, et lapsele jääks puhkamise ja mänguaega – liiga suurte ootuste seadmine ja ülinõudlikkus lapse suhtes on samuti oht lapse vaimsele ja füüsilisele tervisele.

 

Iga laps olgu väärtus!

Kiipuse sõnul on heaks õpikeskkonnaks lapse jaoks kool, kus väärtustatakse sallivust, sõbralikkust ja kus iga laps on väärtus. Kui kooli väärtused on paigas ja neid ka järgitakse – näiteks nulltolerants kiusamisele ja koolis on ka kompetentsed tugisüsteemid ning reeglistik, kuidas vastavatel puhkudel koheselt reageeritakse, siis ongi suhtlemiskeskkond avatum, selgem ja seetõttu sõbralikum. ,,Kui laps teab, et hoolivust ja sõbralikkust väärtustatakse ja et tal on alati võimalik kellegi poole oma murega pöörduda, tekitab see temas turvatunde,“ kinnitas Kiipus. ,,Iga laps peaks saama õppida võimetekohaselt. Pidev pingeridade tegemine ning võrdlemine materdab suurel osa lastes motivatsiooni ning võib tekitada tunde, et ta ei saa hakkama. Sellest omakorda saavad alguses probleemid nii käitumises kui lapse tundeelus.“

Psühholoog tõi välja, et lapsel peab koolis huvitav olema. Rakendatavad õppekavad võimaldavad ainet edasi anda oluliselt põnevamalt kui seda sageli tehakse. Samuti tuleks psühholoogi sõnul õppekavasse sisse tuua veelgi enam suhtlemisõpetust. ,,Mis kasu on teada hunnikute viisi fakte, kui sa oma kaaslastega suhelda ei oska ja probleemide lahendamisega toime ei tule?“ püstitas Kiipus küsimuse. ,,Kui juhtkonnale meeldib kooli juhtida ja õpetajatele meeldib oma koolis olla ja õpetada, siis kandub see positiivne hoiak ka lastesse ning sellises koolis on ka neil hea õppida.“

 

Kel on soov ja tunne, et tahaks täiesti erapooletu inimesega arutada elu tekkinud keerdkäike või lihtsalt rääkida – asjade kõva häälega välja ütlemine on hea võimalus ka iseennast kuulata ning asjade laiemat perspektiivi näha – tasub pöörduda psühholoog Ada Kiipuse poole. Ada Kiipuse psühholoogilise nõustamise plussiks on võimalus saada nõustamist ka Skype vahendusel. Lisaks viib Ada läbi rännakut. Ada Kiipuse psühholoogilise nõustamise lehekülje ja kontaktid leiad siit. 

 

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*