Kuidas aidata häbelikul lapsel sõpru leida ja seltskonda sulanduda?

banner1
Foto: commons.wikimedia.org Foto: commons.wikimedia.org

Osadel lastel (nagu ka täiskasvanutel) käib uute sõprade ja tuttavate leidmine justkui iseenesest. Teiste jaoks nõuab uude seltskonda sulandumine ja kontaktide loomine tõelist eneseületust. Kasvatusteadlane Elizabeth Pantley annab oma blogis nõu, kuidas häbelikku last toetada.

Pantley toob välja, et mõnel lapsel võtab enese avamine lihtsalt aega ja nad vajavad grupisuhtluses veidi rohkem sisseelamisaega. Samuti pole kõigil laste erilist kogemust sotsiaalsetes situatsioonides, mis tekitab samuti ebamugavustunnet. Mõned ongi lihtsalt uutes situatsioonides ettevaatlikud, mõned aga tõepoolest häbelikud. Praktika ja julgustuse abil on enamustest ebakindlussituatsioonidest võimalik üle saada. Kasvatusteadlane toob välja nõuanded, kuidas aidata lapsel end uusi sõpru luues paremini tunda.

  • Loo turvaline keskkond. Kutsu mõned lapse sõbrad oma koju külla. Tuttavas õhkkonnas tunneb laps end tavaliselt mugavamalt ja õpib uusi sõpru paremini tundma.
Seejärel suudab ta saadud kindlustunde ka teistesse situatsioonidesse üle kanda.
  • Aita oma lapsel sisse elada. Mängi oma lapse kõrval, kuni ta tunneb end mugavalt ja suhtleb teiste lastega. Liigu tasapisi eemale, kuid jää piisavalt lähedale, et laps sind jätkuvalt näeks.
  • Leia meeskond. Pane oma laps kirja rühmatreeningusse, näiteks ujumisse, võimlemisse või spordimeeskonda. Esmase kohanemise järel tekib lapsel grupisituatsioonis kindlustunne. Ole kannatlik ning ära survesta. Luba lapsel enne liitumist teiste laste tegevust jälgida. Mõnel lapsel on enne teistega ühinemist vaja toimuvaga kursis olla. Lapses võib ebamugavust tekitada see, kui sunnid teda ühinema enne, kui ta selleks valmis on.
  • Ole sotsiaalne treener: õpeta oma lapsele erinevaid lähenemismeetodeid, mida uusi lapsi kohates kasutada. Katseta neid koduse rollimänguna. Kui ta kord on juba oma oskusi edukalt kasutanud, on suurem tõenäosus, et ta teeb seda uuesti.
  • Jälgi olukorda ja lõdvestu. Mõned lapsed tunnevad end enesekindlalt ja rahulikuna just oma vaiksel moel ümbritsevat maailma tajudes. Neil on üks või kaks head sõpra, neil läheb koolis hästi, nad on õnnelikud ja enesekindlad. Veendu, et sa ei näe probleemi olukorras, kus seda tegelikult pole.
  • Vajadusel otsi abi. Kui su laps kannatab häbelikkuse all ning see võtab talt võimaluse uusi sõpru leida, võib abi olla professionaalsest nõustajast või terapeudist. Koolipsühholoog võib olla õige inimene, kelle juurest abiotsimist alustada.

Loe täispikka originaalartiklit siit

Elizabeth Pantley on kasvatusteadlane ja nelja lapse ema. Ta on andnud välja vanemahariduslike raamatute sarja, mis on tõlgitud ja avaldatud paljudes erinevates keeltes. Eesti keeles on ilmunud näiteks ,,Nututa uni” ja ,,Nututa kasvatus”. Elizabeth Pantley kasvatus- ja distsiplineerimisideed on lapsesõbralikud ja lähtuvad suuresti rutiini ja turvatunde loomisest. Elizabeth Pantley veebilehelt www.elizabethpantley.com leiab hulganisti häid nõuandeid erinevatel lapsekasvatuslikel teemadel.

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*