Külalisartikkel: mida tasuks lapsevanemana teada allergiatest?

banner1
Allergiatest Foto: en.wikipedia.org Allergiatest Foto: en.wikipedia.org

Allergiatest on tänapäeval palju juttu ning erinevatest lapsevanemate suhtlusgruppidest saab kinnitust, et need võivad last saata juba beebieast saati. Allergiate temaatika on üsna laialivalguv ja keerukas ning kõige pädevamat nõu saab seejuures, nagu üldjuhul ikka, spetsialistilt. Confido Erameditsiinikeskuse pediaater ja allergoloog Dr. Kersti Veidrik selgitab alljärgnevas artiklis allergiate temaatikat pisut lähemalt.

Allergia on ülitundlikkus, organismi ebatavaline reageerimine mingi aine suhtes. Sageli on sellise reaktsiooni tekitajaks tavaline aine, millega organism kokku puutub ja mida sellise toime tõttu nimetatakse allergeeniks.

Kõige lihtsamal viisil saab allergeene jaotada alljärgnevalt:

  1. Õhuga levivad ained – õietolmud, hallitusseente spoorid, loomade kõõm, lindude suletolm, kodutolmulest

  2. Sisse söödavad ained – toit, ravimid

  3. Nahka läbistavad ained – süstitavad ravimid, putukate nõelamised/hammustused

  4. Kontaktis nahaga lokaalselt reaktsiooni põhjustavad ained

Sümptomid sõltuvad vanusest

Allergilised reaktsioonid võivad avalduda igas vanuses, ka juba imikueas. Allergia võib väljenduda sümptomitega erinevate organsüsteemide poolt: esinevad nahalööbed, ülemiste ja alumiste hingamisteede sümptomid, seedetrakti vaevused, veresoonte seinte läbilaskvuse tõus ja organismi raske üldreaktsioon anafülaktiline šokk.

Imikueas on allergiate valdavaks avaldumisvormiks nahasümptomite erinevad vormid. Selles vanuses on sageli atoopilise dermatiidi esmaste sümptomite tekke aeg. Tihti kahtlustatakse ka imikuea seedetrakti vaevuste põhjusena allergilist reaktsiooni – tekkinud koolikuid ja seedehäireid.

Väikelapseeas alanud bronhiaalastmasse haigestumine sageneb koolieas. Kooliealiste laste puhul näitab allergilise nohu esinemine tõusvat trendi. See jätkub ka täiskasvanueas. Veresoonte seinte allergilist põletikulist reaktsiooni ja anafülaksiat esineb harvem.

Pikale veninud näitajad

Kui lapsel tekib nahalööve või seedehäire, millele põhjust ei leia, pikalt kestev ja ilma ägeda viirushaiguseta vesine nohu, silmade punetus ja sügelus, pikalt kestev köhimine, mis mõne nädalaga ei vähene, siis on põhjust kahtlustada allergilist reaktsiooni nende sümptomite põhjustajana.

Sellisel juhul peaks perearstiga nõu pidama. Mida täpsemalt oskavad vanemad lapse sümptomite teket ja edasist kulgu lahti rääkida, seda kergem on arstil otsustada, kuidas edasi tegutseda.

Diagnoosi aluseks ja kõige olulisemaks näitajaks on ikka patsiendi kaebused. On palju tüüpilisi sümptomeid, mille puhul arst vajab diagnoosi kinnitamiseks ja ravi alustamiseks vaid mõnda analüüsi. Kuid on kaebuseid ja sümptomeid, mille puhul on allergia üks võimalikest põhjustest ja allergia diagnostika on osa erinevatest uuringutest. Diagnostika seisneb võimaliku allergeeni ehk allergilise reaktsiooni tekitaja otsimises. Tehakse nahateste ehk prick-teste ja vereanalüüsi, kus otsitakse allergeenspetsiifilisi IgE antikehasid.

Väikelaste toiduallergia kahtlusel on kasutusel topeltpime eliminatsiooni-provokatsioonitest, mille puhul positiivse reaktsiooni teke on kindel diagnostiline kriteerium. Sageli on vaja erinevaid diagnostika võimalusi kombineerida ja ükski test ei ole 100% tõendusega. On patsiente, kellel allergeeni ja õige diagnoosi leidmiseks läheb aega.

Erineva riskiastmega pered

Eristatakse kõrge riskiga ja mitte kõrge riskiga peresid. Kui kummalgi vanematest on allergia või on peres teisi lapsi allergiliste haigustega, siis see pere on kõrge riskiga. Sellistes peredes on lastel rohkem allergilisi haiguseid.

Kuna allergiliste haiguste sagenemine on probleem kogu maailmas, siis tegeletakse aktiivselt põhjuste, võimalike ennetavate ja hoiduvate meetmete otsimisega. Praeguste teadmiste ja tõenduspõhisuse alusel võib öelda, et ei ole väga palju häid soovitusi allergiliste haiguste ärahoidmiseks. Ei ole teada, kellel allergiline reaktsioon tekib ja kellel mitte. Ennetavalt uuringute ja analüüside tegemisel ei ole mõtet, sest isegi, kui leitakse organismis sensibiliseerumine mingile ainele, ei tähenda see, et allergia avalduks haigusena. Jätkuvalt on põhiliseks soovituseks eakohane, tavaline toitumine, mitte liialdada maiustuste, lisaainete ja värvainetega, lastel kehaline liikumine, korralik uneaeg. Kirgi on kütnud rinnapiimaga toitmise teema, kui pikalt ainult rinnapiima, millal lisatoitu ja palju sellest sõltub imiku tervis.

Rinnapiim, lisatoid ja allergeenid

Rinnapiimaga toitmisel on palju positiivset, kuid ei ole tõendust, et pikalt ainult rinnapiima saav imik oleks kaitstud allergiliste haiguste eest. Soovitus on ikka alustada väikestes kogustes tõhustustoidu pakkumist 4-6 kuu vanusele imikule. Rinnapiimaga paralleelselt peab imik saama eakohast lisatoitu. Need soovitused on väljastatud 2014. aasta Euroopa Allergoloogia ja Kliinilise Immunoloogia Akadeemia poolt toiduallergia ravijuhistes.

Kindlasti ei vaja imik nn obligatoorseid allergeene, ei soovita pakkuda neile pähkleid sisaldavaid toite, tsitruselisi ja üldiselt ei soovitata ka mett. Mesi on väga tugevate aktiivsete toimeainete kooslus. Tean, et mõned emad annavad väikeses koguses ja midagi ei juhtu, kuid olen näinud ka tõsiseid nahalööbeid ja seedehäireid. Seega, imiku puhul meega ettevaatust! Botulismi teema ei ole seejuures aktuaalne.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et tähtsad on imiku piisav värskes õhus viibimine (mitte poes ega rahvarohkes kohas), une-ärkveloleku režiim, rinnapiim ja lisaks eakohane tõhustustoit, mis annab vajalikult kõiki toitaineid, mineraale ja vitamiine. Kui on ilmnenud muutused lapse tervislikus seisundis, siis tasub perearstiga nõu pidada.

Külalispostituse autor on Confido Erameditsiinikeskuse pediaater ja allergoloog Dr. Kersti Veidrik.

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*