Külalispostitus: kuidas lapsi haiguste eest kaitsta?

banner1
Foto: pixgood.com Foto: pixgood.com

Külalisartikli autoriks on Confido Erameditsiinikeskuse peremeditsiini eriarst Dr Iris Koort

Kõigi väikelastega perede ühiseks mureks sügistalvisel perioodil on sageli kimbutavad ülemiste hingamisteede infektsioonid. Vastsündinu saab emalt kaasa paljude haiguste vastu kaitsvaid antikehi, mille kaitsev toime püsib aga paraku vaid esimese elupoolaasta jooksul. Edasine immuniseerumine on võimalik kas haiguste läbipõdemise või vaktsineerimise kaudu.

Kui pere esimesel lapse õnnestub enamasti kuni lasteaedaminekuni terve püsida, siis järgmised lapsed hakkavad haigusi pahatihti juba imikueas põdema. Nakkuse toob koju lasteaias käiv vanem vend või õde. Rahvakeeli külmetushaigusteks kutsutud haiguste tegelikuks põhjuseks on enamasti viirused. Sageli järgneb viirushaigusele bakteriaalne tüsistus – lasteaialastel enamasti keskkõrvapõletik või kopsupõletik. Paljud bakterid pesitsevad inimese ninaneelus haigust tekitamata, kui aga viirus n.ö „värava avab“, tekib bakteril soodne võimalus „ründeks“.

Kui alla kaheaastastest lastest põeb ägedat keskkõrvapõletikku umbes kaks kolmandikku, siis kooliikka jõudnuna on selle haigusega kokku puutunud 90% lastest. Paljudel väikelastel jäävad kõrvapõletikud korduma ja nii saavad neist lastest sügistalviseks perioodiks perearstikeskuste sagedased külalised. Umbes 10-20% kõrvapõletikke põdevatest lastest vajavad kõrvade šunteerimist, mis probleemile vähemalt mõneks ajaks lahenduse toob.

Kui laps on pidevalt haige, on hädas terve pere: lapsevanemad on vaheldumisi lapsega kodus haiguslehel. On õnn, kui haiget põnni saab põetama jääda vanavanem. Vaevalt terveks saanud lapse lasteaeda viimisel jääb ta enamasti kohe uuesti haigeks.

Vaevaline esimene lasteaiaaste

Nii lapsevanemad kui tohtrid teavad, et kõige vaevalisem on esimene lasteaiaasta. Kuna „külmetushaigusi“ tekitavate bakterite ja viiruste skaala on lai (näiteks on adenoviirusel ligi 60 ja pneumokokil ligi 90 erinevat tüve), võtab aega, enne kui laps enamesinevate haigustekitajate vastu kaitsvad antikehad saab.

Kui haigus juba käimas, tuleb laps kohe koju jätta. Viirushaigustele põhjuslikku ravi ei ole, küll aga saab mõnevõrra leevendada sümptomeid (köha, nohu, palavik, pea-ja lihasvalud).

Lapse kojujätmine kaitseb last ennast haiguste tüsistuste tekkimise eest ja väldib ka viirushaiguse levikut. Epideemiate tekkimise üheks peamiseks põhjuseks on haigena töölkäimine ja haigete laste kollektiivi viimine.

Kuidas veel last kaitsta?

Riiklikus vaktsineerimisprogrammis on juba 2005. aastast hemofiilusinfektsiooni vastu kaitsev vaktsiin, mis on oluliselt vähendanud nii keskkõrvapõletiku kui meningiidi ehk ajukelmepõletiku esinemissagedust.

Üks sagedasemaid bakteriaalse keskkõrvapõletiku tekitajaid on pneumokokk (Streptococcus pneumoniae). Pneumokokid võivad põhjustada nii invasiivset kui mitteinvasiivset infektsiooni. Mitteinvasiivsed infektsioonid on äge keskkõrva- ja põskkoopapõletik. Invasiivse infektsiooni peamisteks avaldusteks on kopsupõletik ja meningiit.

Pneumokokkinfektsiooni on võimalik antibiootikumidega ravida. Paljud pneumokokitüved on aga muutunud või muutumas antibiootikumidele resistentseks. Eestis see õnneks veel väga tõsiseks probleemiks ei ole.

Pneumokokk-infektsiooni võib haigestuda igas vanuses, raskemaid haigusvorme põevad aga eelkõige alla kaheaastased lapsed, vanemaealised ja igas vanuses krooniliste haigustega inimesed.

Pneumokokivaktsiin kuulub enamikus Euroopa maades riiklikusse vaktsineerimiskalendrisse ja selle vastu hakatakse vaktsineerima juba esimesel elupoolaastal. Lisaks lastele soovitatakse pneumokoki vastu vaktsineerida ka kroonilisi haigusi (näiteks astmat ja diabeeti) põdevaid inimesi ja vanemaealisi, kelle immuunsus on eaga nõrgenenud.

Eesti laste vaktsineerimiskalendrisse pneumokokivaktsiin veel ei kuulu. Küll on aga vaktsiin paljudes perearstikeskustes tasulisena olemas ja paljud lapsevanemad on seda võimalust ka kasutanud. Pneumokokid põhjustavad erinevate uuringute andmetel ligikaudu kolmandiku kuni poole kõigist kõrvapõletikest.

Kõige enam ülemiste hingamisteede infektsioone põhjustavate viiruste (adenoviirus, paragripiviirus, rinoviirus) vastu kahjuks vaktsiine veel ei ole. Küll on aga võimalik ennast ja oma lapsi vaktsiiniga kaitsta kõige raskema ja ohtlikuma ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni – gripi – vastu. Gripp kulgeb sageli kõrge palavikuga, põhjustab üldseisundi kiiret halvenemist ning annab ka rohkelt tüsistusi. Kahjuks sureb ka Eestis igal aastal gripi tagajärjel paarkümmend inimest.

Gripivaktsiini kasutatakse kahjuks liiga vähe ja sageli on põhjuseks valed ootused vaktsiinile. Unustatakse, et gripivaktsiin ei kaitse teiste hingamisteedeinfektsioone põhjustavate viiruste eest ning ollakse pettunud, kui sügisel tehtud gripivaktsiini järgselt siiski nohusse jäädakse. Tõsiasi on, et gripivaktsiin kaitseb siiski ainult gripi eest.

Gripiviirused on „targad“ ja kiiresti muutuvad viirused, mis tõttu igaks hooajaks töötatatakse välja uus vaktsiin. Õnneks on aga gripivaktsiin odav ja seetõttu ei ole ka kogu pere vaktsineerimine kallis. Kuigi vaktsiini võib teha ka juba teisel elupoolaastal, peetakse sageli otstarbekamaks imikut mitte vaktsineerida, kuna ta saab esimesel elupoolaastal niigi rohkelt plaanilisi vaktsiine. Kui aga ülejäänud pere on vaktsineeritud, kaitseb see kaudselt ka imikut.

Isiklik hügieen ja tõbiste vältimine

Loomulikult on tark gripihooajal rahvarohkeid paiku (kaubanduskeskused, lennujaamad) vältida ning külla minnes ja külalisi kutsudes alati küsida, kas peres keegi haige ei ole. Aitab ka sagedane kätepesemine, sest viirused nakkavad lisaks otsesele piisknakkusele (aevastamine, köhimine) ka viirusega saastunud käte kaudu.

Sageli võib täiskasvanul või suuremal lapsel kerget nohu põhjustav viirus tekitada kaheaastasele lapsele raske ja pika kuluga haiguse. Väitesse „minu lapsel on lihtsalt kerge külmetus ja see enam ei nakka“ tuleb suhtuda ettevaatlikkusega. Oma lapse kaitsmise eest vastutab iga lapsevanem ise.

Külalisartikli autoriks on Confido Erameditsiinikeskuse peremeditsiini eriarst Dr Iris Koort

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*