Kus ja kuidas oleks kõige tulusam lapsele tuleviku tarbeks raha korjata?

banner1
Foto: thewhizzer.blogspot.com Foto: thewhizzer.blogspot.com

 

Millises pangas oleks kõige nutikam lapsele tuleviku tarbeks raha korjata? Kas inflatsioonile mõeldes üldse tasub raha kõrvale panna või peaks selle kuhugi investeerima? Kuidas investeerida laste sääste nii, et lisa annaks juurde teenida, kuid poleks ohtu enda poolt makstud summast ilma jääda? Teadlikvanem.ee toimetaja otsis nendele küsimustele vastuseid.

Tüüpsituatsioonina panin paika olukorra, kus vanem paneb lapsele kõrvale iga kuu lastetoetusena laekuva summa – 20 Eurot (lihtsuse huvides on see lihtsalt täpseks summaks ümardatud). Aeg-ajalt lisanduvad sellele veel juhuslikud lisasummad, näiteks ülekanded vanavanematelt jms. Säästetud raha pole mõeldud kulutamiseks, vaid kogumiseks, eesmärgiga see lapsele umbes 20-aastaselt ,,ellu astudes” kaasa anda.

Uurisin Eesti kuue suurema panga: SEB, Swedbanki, LHV, Nordea, Danske ja Krediidipanga esindajatelt, milliseid pikaajalisi hoiuseid nad pakuvad, millesse soovitavad investeerida (nii et risk oleks võimalikult madal ning vähemalt käiku lastud summa jääks alles). Samuti küsisin, kas inflatsioonile mõeldes üldse tasub raha pikaks ajaks säästukontole panna.

 

Spetsiaalne lastehoius

Krediidipanga kommunikatsioonijuhi Allan Soone andmetel on pangal olemas spetsiaalne lastehoius, (LINK: mille oluliseks eeliseks muude hoiustusvõimaluste ees on hoiuse kõrgem intress (3% aastas, tavalise 1-aastase tähtajalise hoiuse intress on 1%). Samuti maksab pank lastehoiuse avamisel omalt poolt lapse kontole preemiaintressi 50 eurot.

Muude mainitud investeerimisvõimaluste (väärtpaberid, fondid, kuld, knnisvara jmt) kasutamiseks tuleb Soone sõnul konkreetsetes valdkondades nö kodus olla – huupi tegutsedes on hoopis oht raha kaotada. Kui eesmärk on raha säilitada, siis ta kinnitusel lastehoiusest paremat ei ole.

 

Stardiraha loob paremad võimalused

Danske Banki säästmis- ja investeerimisvaldkonna juhi Anneli Laugmaa sõnul on kõige lihtsam ja mugavam avada kasvuhoius, kuhu lapse raha koguda. Kasvuhoius annab jooksva kontoga võrreldes kõrgemat intressi ning hetkel kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt on kasvuhoiuselt teenitud intressid tulumaksuvabad.

Kui juhtub olema ka nö stardiraha, kas siis varasemalt kogutud vahendid või vanemate poolt täiendavalt antud raha, mille tulemusena on hoiustatav summa kasvanud 4000 euroni, võimaldab Danske Banki kasvuhoius teenida tähtajalisele hoiusele võrdset intressi. Seejuurs püsib võimalus pidevalt sissemakseid teha. Danske Banki kodulehe andmetel on tähtajalise hoiuse aastane intressimäär 0,4%.

Neile, kel nö stardivahendeid pole, keda praegused madalad intressimäärad ei rahulda ning kes on nõus investeerimisriski võtma – võib Laugmaa kinnitusel soovitada leida omale meelepärane investeerimisfond, kuhu on võimalik teha igakuine fondikorraldus.

,,Siin peab arvestama seda, et raha väljavõtmisel tuleb tasuda tulumaks teenitud tulult ning kuna raha on laekunud paljude väikeste summadena, siis tulumaksu arvestus võib kujuneda parajaks pähkliks,” lisas Laugmaa. ,,Kellele fondi kogumise variant huvi pakub, neil tasub enne nõu pidada

panga investeerimisnõustajaga, kes aitab leida sobiva fondi ning tutvustab võimalusi tulumaksu arvestuse lihtsustamiseks – näiteks investeerimiskonto võimalusi.”

 

Eesmärgid paika

LHV panga kommunikatsioonijuht Priit Rum selgitas, et lapsele endale on Eesti õigusraamistikus üsna keeruline kogumiseks oma kontot teha. Küll aga on vanemal võimalik avada endale eraldi konto raha kõrvalepanemiseks. Sobivaima säästmisviisi leidmiseks tuleks esimesena selgeks määrata, mis on kogumise eesmärk ja kui pikalt on soov raha koguda.

Kui eesmärgiks on lapse elluastumiseks 20 aasta pärast maksimaalselt raha koguda, tuleks otsida investeerimisvõimalusi. Kui on aga soov raha eelkõige säilitada, võib ka raha hoiustamine otstarbekaks osutuda. Alla kolme aastase investeeringu puhul ei maksaks Rumi hinnangul aktsiate ja fondide peale mõelda. Säästmise puhul on oluline, et seda tehakse järjepidevalt, tehingutasud ei oleks liiga kõrged ning investeering oleks tehtud hajutatud instrumentidesse.

,,Kui võimalik, võiks investeerida alguses veidi suurema summa ning jätkata investeerimist püsikorraldusega ning väiksemate summadega igal kuul, nii on võimalik saavutada parim tulemus,” soovitas Rum. ,,Mida pikem ajaperiood investeerimiseks valida, seda riskantsemad võivad esialgu olla investeeringud, sest aeg tegutseb investori kasuks,” lisas ta.

Panga esindaja sõnul tasuks investeerimisinstrumentide valikul tähelepanu pöörata riskidele. Üksikaktsiatesse investeerimine võib osutuda liiga riskantseks ning väikeste summade investeerimisel võivad ka teenustasud kasvada liiga suureks. Eelkõige tasuks vaadata aktsiafondide poole arvestusega, et laiapõhjalised fondid on väiksema ning kitsa regiooni fondid suurema riskiga.

LHV pakub erinevaid investeerimistooteid, millega kaasnevad erinevad finantsriskid.

,,Säästmine on tuleviku kindlustamiseks õige tegevus, kuid raha, mis on lihtsalt „sahtlipõhjas“ on inflatsiooni poolt kergesti puretav,” selgitas Rum. ,,Inflatsiooni vastu aitabki investeerimine või kõrgema intressiga hoiustamine. Seega esimene samm oleks eesmärgid, seejärel instrumentide valik ja seejärel perioodiline investeerimine,” lisas ta.

 

Investeering ületab inflatsiooni

Nordea panga investeerimistoodete tootejuhi Anton Skvortsovi sõnul saab lapse heaks raha kogumisel kasutada nii spetsiaalselt sel eesmärgil väljatöötatud pangatooteid kui ka üldiseid säästmis- ja investeerimislahendusi. Nagu iga raha paigutamise puhul, peab konkreetsete toodete valikul lähtuma igaühe isiklikest eesmärkidest ja riskitaluvusest.

Kõige turvalisem viis raha koguda on tähtajaline hoius. Näiteks on Nordea pangal lastele raha kogumiseks loodud lastehoius, millel on tavahoiusest kaks põhierinevust: lastehoiuse tähtajaks on alati lapse 18-aastaseks saamise kuupäev, samuti saab lastehoiusele igal ajal ja igas summas juurdemakseid teha. (väljamaksed on keelatud). Seega on lastehoius mugav raha kogumisviis ka neile, kellel lisaks regulaarsetele sissemaksetele tekivad aegajalt säästmiseks juhuslikud lisasummad. Lisaks on lastehoiuse intress üldjuhul tavahoiuse intressist kõrgem. Praegu pakub Nordea lastehoiuse aastaseks intressimääraks eurodes hoiustades 1,2%.

Kuna lapse jaoks raha kogumise puhul on tähtaeg sageli väga pikk, tuleks Skvortsovi sõnul säästmisvõimaluste valimisel kindlasti arvestada ka inflatsiooniga, sest selle mõju aja jooksul kuhjub. Näiteks 2013. aastal oli Eestis tarbijahinnaindeksi kasv 3,2%, mis on 2% võrra kõrgem kui hoiuse intress. Sellest tulenevalt kaotab hoiustatud raha ostujõudu 2% võrra igal aastal, mille tulemusena 18 aasta pärast on kogutud raha ostujõud 30% madalam. ,,Lapsevanemal tuleb otsustada, kas ta on valmis turvalisuse nimel kaotama niivõrd märkimisväärselt oma vara ostujõus,” selgitas Nordea panga esindaja. ,,Riskikartlikule inimesele, kes üldse ei talu vara väärtuse kõikumist, on hoius parim valik, kuna see garanteerib paigutatud summa nominaalväärtuse säilimist ning pakub ka kindlat intressi, mis võib aga vähendada raha ostujõu kaotust.”

Pika investeerimishorisondi tõttu võiksid kõrgema riskitaluvusega inimesed siiski mõelda investeerimise peale. Vaatamata sellele, et lühiajaliselt võib investeeringute väärtuse kõikumine olla märkimisväärne ja ettearvamatu, pakub korrektselt koostatud investeerimisportfell Skvortsovi kinnitusel pikemas perspektiivis inflatsiooni ületavat tootlust, mis võimaldab investori reaalset rikkust kasvatada.

Investeerimisportfelli koostamisel tuleb alati arvestada kahe põhireegliga: portfell peab olema hajutatud ja varaklasside jaotus peab vastama investori riskitaluvusele. Üksikaktsiatesse investeerimine ei ole tavainimese jaoks soovitatav, kuna investeerimisobjektide valik nõuab erialaseid teadmisi ja kogemusi.

Skvorovski hinnangul on väiksemate summade puhul keeruline saavutada ka portfelli hajutatust, mille tõttu investeeringute risk jääb ebamõistlikult kõrgeks. Parim valik tavainimese jaoks on ta andmetel fondide portfell või väiksemate summade puhul fondifond. Fondifond investeerib raha teistesse fondidesse ja selle fondijuht tagab portfelli hajutatuse ning varaklasside jaotuse vastavalt riskitasemele. 

Mõistlik on fondifondi investeerida regulaarselt, püsiostukorraldusega. Lisaks mugavusele on püsiostukorraldusel veel üks boonus: investeeringute hajutamine ajas. Regulaarsete sissemaksete puhul ei sõltu investori tootlus turule sisenemishetkest, mis on väga suur eelis, kuna finantsturu ajastamine on väga keeruline isegi asjatundjate jaoks. Sellest tulenevalt on soovitatav teha investeeringuid regulaarsete sissemaksetena. Kui lapse jaoks igakuiselt kõrvale pandav summa jääb alla fondide ostmise miinimumsumma (50 €), võib püsiostukorralduse sõlmida kvartaalselt, näiteks kolme kuu lapsetoetuse summa ulatuses.

Lapsevanemale, kes soovib aktiivsemalt investeerimisportfelliga tegeleda, on Nordea esindaja hinnangul soovitatav kasutada investeerimiskontot. Investeerimiskonto võimaldab maksukohustust edasi lükata, mille tõttu saab investor teenitud tulu kogu summas omakorda tulu teenima panna. Investeerimiskonto puhul tekib maksukohustus siis, kui väljamaksed investeerimiskontolt ületavad sissemakseid.

Kui inimesel on olemas suurem summa ühekordseks investeeringuks, võiks ta Skvortsovi sõnul mõelda variandile osa rahast paigutada indeksvõlakirjadesse. Põhiosa garantii tõttu on indeksvõlakirjad oma riskide poolest sarnased hoiustega. Turgude positiivsete arengute puhul võib indeksvõlakirjade intress olla hoiuse omast mitu korda kõrgem, mis võimaldab riskikartlikule inimesele lisatootlust teenida lisariski võtmata. ,,Kindlasti tuleb meeles pidada ka seda, et lapse nimel investeerimistoodetega tehingute tegemiseks on vaja saada kohtu luba,” lisas Skvortsov. ,,Iga lapsevanem saab otsustada, kas taotleda lapse nimel investeeringute tegemiseks kohtu luba või teha neid enda nimel.”

Skvortsov lisas, et ehkki korrektse investeerimisportfelli koostamiseks on vaja erialaseid teadmisi ja kogemusi, aitavadpanga nõustajad välja selgitada iga inimese isikliku riskitaluvuse ja pakuvad just talle sobiva säästmis- ja investeerimislahenduse.

 

Lastekindlustus kaitseb ka õnnetuste korral

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti kinnitusel on vanemate soov oma laste tulevikku kindlustada säilinud ning isegi tugevamaks muutunud. Järjest enam süveneb ta sõnul arusaam, et väiksemgi vanemate regulaarselt kogutud algkapital võib olla lapsele ellu astumisel tõhusaks abiks.

Holsti sõnul on tähtis lapse tarbeks raha kogumise eesmärk. Lapsevanemal on võimalus panna raha kõrvale selliste summade kaupa, nagu see kellelgi parasjagu kõige sobivam on. Kogumist võib alustada ka summaga, mis kulub näiteks ühe poeskäiguga. Niiviisi koguneb aastate jooksul korralik summa. SEB pakub lapse tuleviku kindlustamiseks kaht kogumislahendust: Lastekindlustus ja Kasvuportfell Juunior.

Esimene neist sobib vanemale, kes ise ei taha tegeleda investeerimise ja sellest tuleneva riskimisega ning on pigem nõus väiksema, kuid garanteeritud intressituluga. Lastekindlustuse lepingu perioodi jooksul maksab kindlustusandja garanteeritud intressi 1,5% aastas. Olenevalt investeeringute tootlusest võib leping teenida ka lisakasumit. Majanduslikult raskel ajal saab muuta lepingu maksevabaks. Leping ei katke ning makseraskuste ületamisel saab kogumist jätkata.

Kasvuportfell Juunior sobib vanemale, kes ise soovib juhtida oma investeeringuid ja on valmis võimaliku suurema tulu nimel rohkem ka riskima. Kasvuportfell Juuniori sissemaksete tootlus oleneb portfelli valitud fondide tootlusest. Sellest tulenevalt ei ole vara väärtuse säilimine garanteeritud. Fondide muutustest tulenev risk on küll suurem, kuid samas võib teenida ka rohkem tulu. Sissemakseid saab teha vabalt valitud ajal ja suuruses.

Teine hüve, mis lastekindlustusega kaasneb, on elukindlustuskaitse. See tähendab, et kui maksete tasumine katkeb seoses lepingu sõlminu surmaga, jätkab lepingusse kindlustusmaksete tegemist kindlustusselts ise.

Kolmas hüve, mida lastekindlustus pakub, on võimalus katta erinevate lisakindlustustega laste õnnetusjuhtumitest – näiteks batuudiõnnetused, ATV-de, rulluiskude ja jalgratastega juhtunud õnnetused, mille tagajärjeks on luumurrud või põrutused – tulenevaid riske. SEB Elu- ja Pensionikindlustuse kahjustatistika andmetel on keskmine raviaeg 31 päeva. Eelmisel aastal maksis kindlustusselts kuni 18-aastaste lastega toimunud õnnetuste hüvitisteks üle 27 000 euro.

Laste kriitiliste haiguste lisakindlustus pakub lapsele kaitset kõige enam hirmutavate haiguste – bakteriaalne meningiit, viiruslik entsefaliit, neerupuudulikkus, halvatus, organi siirdamine vmt – ilmnemisel. Lapse haigestumise korral makstakse kindlustatule välja lepingus kokkulepitud summa. Tähtis on teada, et kriitilisse haigusesse haigestumisel katab riik küll tervisekindlustuse ravikulud, kuid ei kata muid haigusega seotud väljaminekuid, nagu näiteks olemasoleva eluaseme kohandamine vastavalt haige vajadustele või abivahendite muretsemine. See, milliste raviteenuste, ravimite või muu vajamineva peale kindlustusseltsilt saadud rahasummat kasutatakse, on vanema enda otsustada.

 

Kindlustusselts kannab vähenemisriske

Swedbanki investeerimise ja kindlustuste tugiteenuste osakonna juhataja Katre Uibomäe tõi välja erinevaid soovituslikke hoiuseid ja fonde.

Esimene neist on kogumishoius, mis on panga esindaja kinnitusel paindlik võimalus raha kogumiseks ja kasvatamiseks. Hoiusele saab hoiutähtaja jooksul teha sissemakseid ning juurdemakstud summa hakkab kohe pärast hoiukontole laekumist intressi teenima. Hoiutähtaeg on kuus, üheksa või 12 kuud ja intressimäär oleneb hoiutähtajast, mitte summast.

Kogumishoius sobib Uibomäe kinnitusel kõigile, kuna pakub mugavat võimalust sissemaksete haaval hoiust suurendada ja vaba raha intressi teenima panna. Lepingu sõlmimisel saab klient kehtestada hoiusele automaatse pikendamise tingimuse. Sellisel juhul pikeneb hoius pärast hoiutähtaja lõppu automaatselt.

Koolifond+ on elukindlustusleping, kus sissemaksed paigutatakse fondidesse. Lepinguperioodi jooksul võib fondide väärtus kahaneda või kasvada. Sissemakstud raha vähenemise risk on kindlustusseltsi kanda. Garantii tagab, et kui Koolifond+ investeeringud on kaotanud enamuse oma väärtusest, saab laps kätte lepingusse sissemakstud summad, millest on maha arvatud vaid lepingu tasud. Lepingu ennetähtaegse katkestamise korral garantii sissemakstud summadele ei kehti.

Koolifond+ fondivalik muutub automaatselt sõltuvalt sellest, kui kaua on aega jäänud kogumise lõpuni. Lepingu alguses on investeeringud suunatud rohkem aktsiafondidesse ja lepingu lõppedes rohkem võlakirjafondidesse. Eesmärk on vähendada investeerimisriski, suurendades järk-järgult konservatiivsete varaklasside osakaalu, kuni need moodustavad lepingu lõppedes enamuse. Aktsiafondide osakute hinnad võivad suhteliselt palju kõikuda ning peegeldavad maailma majanduse ja ettevõtete käekäiku. Seetõttu on need lepingus suuremas proportsioonis eelkõige algusperioodil. Võlakirjafondid investeerivad ettevõtete ja valitsuste võlakirjadesse ning nende riskisust hinnatakse väiksemaks kui aktsiatel.

Swedbanki Fondifondid võimaldavad saada investeerimisportfelli, mille on koostanud professionaalid ning mis on hajutatud eri regioonide ja varaklasside vahel. Investoril on olenevalt oma riskitaluvusest, investeerimistähtajast ja tootlusootusest valida kolme fondifondi vahel.

Fondifond 30, 60 ja 100 osakute ostmiseks on vaja väärtpaberikontot, mille saab avada internetipangas. Erinevate lepingute sõlmimise eel tuleks lugeda lepingutingimusi, hinnakirja ja lühiprospekti, mis on leitavad panga kodulehelt, samuti rõhutas Uibomäe, et antud info ei ole käsitletav investeerimissoovitusena ega investeerimisnõuandena.

 

Hoiuse asemel portfellid

Et 20 aasta jooksul langeb raha ostuväärtus inflatsiooni tõttu oluliselt, on Uibomäe sõnul mõistlik paigutada raha hoiuse asemel erinevate varaklasside vahel hajutatud portfelli. See tähendab, et portfellis oleksid nii aktsia- kui ka võlakirjafondid, mis omakorda oleksid hajutatud erinevate alamvaraklasside vahel. Teine põhjus, miks panga esindaja andmetel eelistada finantsturgudele raha paigutamist, on planeeritud regulaarne sissemakse. ,,Suure tõenäosusega jääb selle 20 aasta sisse nii tugevaid tõuse kui suuremaid languseid,” selgitas Uibomäe. ,,Läbi regulaarse rahapaigutuse ostab investor osakuid nii halval kui ka heal ajal. Selline lähenemine vähendab riske, kus investor ebasobival ajal paigutab turule liiga palju raha.”

Investoritel on võimalik valida ka investeerimishoiuseid, mille tingimused eeldavad 1-5 aasta pikkust investeeringut. Investeerimishoiuste puhul on minimaalne investeeringu maht 1000 eurot.

Erinevalt väärtpaberitesse investeerimisest on summa, mis investeerimishoiusele pannakse, hoiuperioodi lõpptähtpäevani hoides alati 100% garanteeritud isegi turgude ebasoodsa liikumise korral. Kui hoiuse alusvara hind tõuseb, on võimalus teenida teiste hoiustega võrreldes aga oluliselt suuremat intressi. Investeerimishoiusesse investeerimisel ei pea investor avama ka väärtpaberikontot ega tasuma muid tasusid, mis tavaliselt kaasnevad otse väärtpaberitesse investeerimisega (nt tehingutasud aktsiatehingute ning sisenemis- ja väljumistasud fondiosakutehingute puhul).

Kui on soov, et käiku lastud investeering kindlasti alles jääks, peaks Uibomäe kinnitusel valima tähtajalise hoiuse, investeerimishoiuse ja lühiajaliste võlakirjade vahel. Samuti on võimalik investeerida investeerimistoodetesse, kus sissemaksed on küll kaitstud, kuid see-eest on vaja maksta täiendavat garantiitasu. ,,Hoiuste puhul on oluline tõsiselt kaaluda, kas madalast riskist tulenev madalam inflatsioonile alla jääv tootlus õigustab ennast nii pika perioodi vältel,” selgitas Uibomäe.

 

Kuld rahavooge ei tooda

Kuld käitub Uibomäe kinnitusel erinevalt. Kui panna kullakang sahtlisse 100-ks aastaks, siis laste-laste-laste poolt seda väljavõttes on see endiselt sama raske kullakang ning mingit täiendavat rahavoogu see tootnud ei ole. ,,Kulda kasutatakse pigem turvainvesteeringuna, mitte vara kasvatamiseks,” selgitas Uibomäe. ,,Investoril, kellel endal ei ole palju aega turgude jälgimiseks, tasub valida hajutatud portfellide vahel, kas siis madala-keskmise või kõrge riskiga strateegia vahel, vastavalt tema eesmärkidele,” lisas ta. Aktsiate puhul on võimalik keskenduda ka dividenditulule. Sellisel juhul pole mõistlik iga päev vaadata jooksvat aktsia turuhinda: tegemist on ju pikaajalise investeeringuga, kus investor teenib aastas nii 3-5-7-10% dividenditulu, mis ajas kasvab ettevõtte kasumi kasvamisega. Ka dividendiportfelli puhul on mõistlik hajutada investeering paarikümne erineva ettevõtte vahel riskide maandamise eesmärgil.

Raha tasub pangaesindaja kinnitusel alati kõrvale panna. Finantsturgudele investeerides on oluline valida sobilik investeerimisstrateegia, mis sobib investori olemusega – õhtul peab rahulikult magada saama. Valides tähtajalise hoiuse paarikümneks aastaks, siis kindlasti antud summa ostujõud väheneb ajas. Kui on soov teenida inflatsiooniga sarnast või kõrgemat tootlust, peab arvestama ka hinnakõikumistega.

,,Väga oluline on teadvustada endale seda, et soovides teenida suuremat tulu, peab leppima ka kõrgema riskitasemega,” selgitas Uibomäes, lisades, et kriise tuleb ette üsna tihti. Emotsioonidega ei tohiks liigselt kaasa minna. Tihti tuleb ette seda, et turu tugeva languse järel katkestatakse regulaarsed maksed ning jätkatakse taas kui turg teeb uusi tippe. Nii käitudes jäädakse ilma heast tootlusest.

 

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*