Lapsega kodusolemise aeg läbi, kuid tööd (enam) pole – millised on võimalused?

banner1
Foto: www.babypregnancycare.com Foto: www.babypregnancycare.com

 

Kui vanemahüvitis või lapsehoolduspuhkus lõppeb, võivad nii mõnedki vanemad leida ennast mõttelt – mis saab edasi. Võimalik, et lapsehoolduspuhkusele jäädes lõppes emal näiteks tähtajaline leping või kaotati ta töökoht vahepeal sootuks. Uurisime Töötukassalt, millised on vanema võimalused töötuna arvelevõtmiseks ning nõu ja abi saamiseks.

Töötukassa avalike suhete infospetsialist Nansi Kartanas rõhutas, et parima abi saamiseks tuleks igal konkreetsel inimesel esitada oma küsimused töötuna arvelevõtmise kohta otse Töötukassale.

Töötukassas on võimalik töötuna arvele võtta inimest, kes ei tööta (kelle töösuhe on lõppenud) ja kes vastab töötuna arvele võtmise tingimustele.

Töötuna ei võeta arvele isikut, kes õpib õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega õppes. Samas teeb seadus erandi ja lubab töötuna arvele võtta kutseõppeasutuses, ülikoolis või rakenduskõrgkoolis täiskoormusega õppes õppiva isiku, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või viibib akadeemilisel puhkusel.

Kui vanema töökoht on lapsega lapsehoolduspuhkusel olemise ajal likvideeritud, lõppeb töösuhe koondamisega pärast lapse kolmeaastaseks saamist. Töölepingu lõpetamise küsimustes soovitas Kartanas vanematel nõu küsida Tööinspektsiooni juristidelt (jurist@ti.ee või 640 6000).

 

Tööotsimiskava ja nõustamine

Töötuna arvelevõtmiseks tuleks inimesel pöörduda isiklikult sobivasse töötukassa büroosse ning kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument, viimase töösuhte kestvust ja lõppemise põhjust tõendav dokument (tööleping või teenuse osutamise leping), tööandja tõend kindlustatule ning töötutoetuse taotlemisel lapse kasvatamise eest tuleb esitada lapse sünnitõend ja teise lapsevanema kirjalik nõusolek, et töötutoetust võib taotleda teine lapsevanem.

Kui klient pöördub Töötukassasse, aidatakse tal Kartanase kinnitusel esmalt koostada tööotsimiskava ning pakutakse võimalikke sobivaid töökohti. Ka võib Töötukassa konsultant võib töötu suunata tööotsingu töötuppa, kus kliendid saavad tööotsimiseks vajalikke teadmisi: kust ja kuidas tööd otsida, kuidas vajalikke dokumente koostada, kuidas töövestluseks valmistuda jne

Töötuna arvelevõtmise korral peab töötu hakkama ise aktiivselt tegelema töö otsimisega, koostama CV, kandideerima sobivatele tööpakkumistele ja pöörduma töötukassasse nõustamisele kokkulepitud ajal. Töötukassas töötuna arveloleva isiku ravikindlustus hakkab kehtima 31. päevast pärast töötuna arvelevõtmist.

 

Õigused töötutoetusele

Töötuna arvelevõetud isikul võib, olenevalt tema eelmisest tegevusest, töötamis- ja kindlustusperioodidest, olla õigus töötutoetusele või töötuskindlustushüvitisele, mille määramine otsustatakse arvelevõtmisel esitatud dokumentide alusel.

Kartanase andmetel on töötutoetusele õigus töötuna arvele võetud isikul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud või tegelenud 180 päeva tööga võrdsustatud tegevusega (muuhulgas õppimine päevases õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis ja kutsekoolis või täiskoormusega kõrgkoolis, alla 8-aastase lapse kasvatamine) ja kelle muu sissetulek (töövõimetuspension, toitjakaotuspension, vanemahüvitis, renditulu, stipendium vm) kalendrikuus on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast (112,22).

Alates 2014. aasta esimesest aprillis on töötutoetuse päevamäär 3.62 eurot, mida makstakse töötule töötukassa konsultandi vastuvõtule pöördumiste vahele jäävate päevade eest tagasiulatuvalt.

 

Kolm tingimust

Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul ja kellega viimane töö- või teenistussuhe on lõpetatud alusel, mis annab õiguse hüvitisele (nt koondamine, asutuse likvideerimine, katseajal töösuhte lõppemine, tähtaja möödumine).

Kui inimene oli töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul rasedus- või sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel või lapsendaja puhkusel ning seetõttu ei ole tal 12 kuu pikkust töötuskindlustusstaaži, liidetakse puhkusel oldud aeg töötuskindlustusstaaži leidmise perioodile.

Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on esimesest kuni sajanda kalendripäevani 50% kalendripäeva töötasust ning 101-st kalendripäevast kuni perioodi lõpuni 40% töötasust.

Kindlustatul on õigus saada töötuskindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku aja jooksul (töötu otsib tööd ja pöördub töötukassasse kokkulepitud ajal), kuid mitte kauem, kui 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 56 kuud; 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 56 kuni 110 kuud; 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 111 või enam kuud.

Töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaksed. Üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270 ning tulem ongi ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse viimasel kolmel töötamise kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset, näiteks koondamishüvitused, haigustoetused, emapalk, lähetustasud jms.

 

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*