Lastekasvatus

Mida Tuleks Vanemana Teada Laste Silmade Arengust Ja Silmaprobleemidest?

Kuidas areneb lapse nägemine? Millised on laste peamised silmaprobleemid? Millal tuleks pöörduda lapsega silmaarstile? Neile ja paljudele teistele küsimustele andis vastused Kreutzwaldi Silmakeskuse silmaarst Merike Meren.

laste-silmade-areng

Silmaarst Merike Mereni kinnitusel on lapse normaalseks füüsiliseks- ja vaimseks arenguks vaja ka head nägemist. Ta selgitusel peavad vanemad mõistma, et nägemine on arenev protsess. Kui laps sünnib, siis ei ole ta kohe valmis emale otsa vaatama ja naeratama. Alul on beebi pilk uitav, silmad ei liigu alati paralleelselt. Nägemisteravus on 0,02 ehk ta näeb esemeid vaid silma ees. Vastsündinu näeb must-valget pilti ja tema silmalihased ei suuda akkommodeerida – fokusseerida lähedale.

Juba nädal pärast sündi hakkavad lapsed nägema punast, oranži, kollast ja rohelist värvi. 2-3-kuuselt suudab laps jälgida liikuvaid esemeid ja suunata pilku ühelt esemelt teisele ilma pead pööramata. Kuuendaks elukuuks on nägemisteravus arenenud 0,8-ni ja värvitaju on võrdne täiskasvanu omaga. Silmade ja käte koostöö on muutunud paremaks – laps sirutab käe täpselt nende asjade suunas, mis on vaateväljas.

Lapse nägemisteravus saavutab taseme 1,0 ehk 100% viiendaks eluaastaks.

Silmaarst lisas, et enamus lapsi sünnivad sinisilmsetena ning laste silmad muudavad esimese eluaasta jooksul värvi. Tegu on loomuliku protsessiga, kuna sünni ajaks ei ole lapse silma vikerkest lõplikult välja arenenud. Aja jooksul ladestub sinna pigmenti, mis muudabki silma värvi.

Sulgunud pisarteed ja kõõrdsilmsus

Laste peamistest silmaprobleemidest rääkides tõi Meren kõigepealt välja pisarteede ahenemise või sulguse. See probleem võib esineda just imikueas. Lapse silmad on siis vesised ja rähmased. Silmaarsti selgitusel on kõige olulisem, et vanemad teeksid probleemi korral iga päev lapsele pisarteede massaaži. Efekt võib ilmneda alles kuudega. Ta tõi välja, et kui probleem ei lahene lapse 6.-8. elukuuks, tuleb läbi viia pisarteede loputus.

Praktika on näidanud, et teiseks levinud silmaprobleemiks on kõõrdsilmsus. Silmaarsti selgitusel peavad lapse silmad paralleelselt liikuma pärast kolmandat elukuud. Kõõrdsilmsuse kahtluse korral tuleks pöörduda silmaarsti poole.

Harvematest, kuid siiski esinevatest haigustest tõi Merike Meren välja kaasasündinud kae – selle ilminguks on hallikas pupill ehk silmatera. Eriti tähelepanelik tuleks olla vanematel, kelle perekonnas on seda haigust esinenud.

Laialt levinud silmahaigusteks laste hulgas on kaug- ja lühinägevus. Kaugnägevust on rohkem eelkooliealistel. Mereni selgitusel on sel juhul nägemise areng häiritud kas ühes või mõlemas silmas ja seda nimetatakse laisa silma sündroomiks. Sageli ei näe laps sellisel juhul hästi ei kaugele ega lähedale ja oluline on silmi just eraldi kontrollida.

Kooliealiste hulgas on enam levinud lühinägevus – õpilane ei näe koolis tahvlile, kodus tahab telerit vaadata liiga lähedalt. Silmaarsti selgitusel on nii kaug- kui lühinägevus enamasti seotud perekondliku eelsoodumusega.

Meren tõi välja, et tänapäeval on laste silmaprobleemiks ka silmade kuivus. Keskkond, kus lapsed viibivad, on sageli soe ja kuiv, palju jälgitakse igasuguseid ekraane ja see kuivatab silmi veelgi. Kui lapsed pilgutavd, pööritavad silmi ja neid sageli hõõruvad, siis peaks mõtlema silmade kuivusele. Kaitset ja abi pakuks sel puhul kunstpisar.

Viited nägemisprobleemidele

Ehkki silmaarsti tavakontrollid, selgitamaks välja, kas nägemine on korralikult arenenud, toimuvad lapse 3.-4. eluaastal ja enne kooli, siis silmaarsti kinnitusel peaks kontrolli tulema alati, kui lapse silmade osas midagi häirib.

Ta tõi välja, et lapse nägemisprobleemidele viitavad kissitamine, asjade või teksti võtmine silmadele liiga lähedale. Koolieelikutel, kellel on raskusi lugemise õppimisega, võib olla põhjus nägemises – ka siis oleks mõistlik silmaarsti külastada.

Mida tasuks aga vanemana laste kõõrdsilmsusest teada? Silmaarsti selgitusel loetakse kõõrdsilmsuseks seda, kui silmad ei liigu paralleelselt, kui üks silm fikseerib mingile objektile, aga teine silm kaldub sisse- või väljapoole. Selle põhjuseks võib-olla nägemise arengut takistavad probleemid nagu kae, sarvkesta hägusused, kaug- või lühinägevus ja ka neuroloogilised probleemid.

,,Kui imiku üks silm on tihti kõõrdi, siis tasuks silmaarstile tulla juba enne kolmandat elukuud,“ soovitas Meren. Ta tõi välja, et väga sageli hakkab laps kõõritama umbes 3-4 aastaselt, kui tal on kaugnägevus. Sellistel puhkudel on oluline kanda prille ja vajadusel sulgeda paremini nägevat silma, et kõõrdi vaatav „laisk silm“ hakkaks tööle ning nägemine areneks. Mõnedel juhtudel võib prillide kasutamisega saada silmad otseks ja saavutada ka nende hea koostöö. Osadel ei piisa efekti saavutamiseks ainult prillide kandmisest, vaid tuleb lisaks teha operatsioon. Opereeritakse tavaliselt siis, kui „laisk silm“ on saavutanud hea nägemise. Silmaarsti sõnul oleks hea, kui kõõrdsilmsuse lõikus oleks tehtud enne, kui laps läheb kooli.

Meren lisas, et „laisa silma“ ja kõõrdsilmsusega seondub tihti ka stereoskoopilise nägemise nõrkus või puudulikkus – aju ei liida erinevatest silmadest tulevaid pilte kokku. Sellistel juhtudel ei näe laps 3D filme ja nende vaatamine ei huvita teda või on isegi ebameeldiv.

Hea ,,kodutöö“ lihtsustab arstilkäiku

Kuidas aga last esimeseks silmaarsti visiidiks ette valmistada? Kogenud silmaarsti Merike Mereni kinnitusel on inimlik, et kui laps ei tea, mis hakkab silmaarsti juures toimuma, siis ta kardab. Eelhäälestusest sõltub tema koostöövalmidus.

Ta kinnitusel on vastuvõtul alati tunda, kas „kodutöö“ on tehtud või mitte. ,,Oleks väga kasulik eelnevalt lapsele rääkida, et silmaarsti vastuvõtul midagi hirmsat ei toimu,“ soovitas ta. Arsti selgitusel tuleb lapsel esimeses silmaarstikontrollis vaadata erineva suurusega kujundeid tabelilt, panna nägemise kontrolliks üks ja siis teine silm kinni. Lisaks sellele vaadatakse silmi erinevate aparaatidega. Mõnes neist on ilus värviline pilt, mõnes valgus nagu päiksekiir paistaks silma.

Meren tõi välja, et väikelapsi on tore kontrollida, kui nad on väljapuhanud ja heas tujus – seega eelistatult hommikul, kui on piisavalt magatud, kõht täis söödud ja rahulikult tuldud. ,,Kui esimese korraga silmade kontroll ei õnnestunud, ei tohiks lapsega kuri olla – hirm võib ikkagi võimust võtta,“ soovitas silmaarst. ,,Tavaliselt on teisel korral juba lapsed julgemad ja saab kõik vajalikud protseduurid ära teha.“

Laste silmade ,,hoidmine“ hakkab raseduse ajal

Mereni selgitusel hakkab lapse silmade ,,hoidmine“ pihta juba raseduse ajal. Kõik, mida naine sel ajal sööb, joob ja teeb, mõjutab silmade arengut. Ikka ja endiselt kehtivad ka siinkohal vanad nõuanded, et suitsetamine ja alkoholi tarbimine raseduse ajal mõjuvad kahjulikult loote arengule.

Väikelapsed peavad ettevaatlikud olema nugade, vibude ja igasuguste keppidega, millega võib silmi vigastada.

Ka tõsisema üldhaiguse – reuma, suhkruhaigus vmt korral peaks mõtlema võimalikele silmakahjustustele.

Kui laps hakkab huvi tundma raamatute, televiisori, arvutite ja muude ekraanide jälgimise vastu, siis peab lapsevanem hoolitsema selle eest,et lapsed ei unustaks ennast tundideks nende asjade ette.

,,Laps võiks päeva jooksul korduvalt lühiajaliselt lähitööga tegeleda, aga mitte üks kord ja mitu tundi järjest,“ selgitas silmaarst. ,,Ajaline pikkus oleneb lapse vanusest. Mida väiksem laps, seda lühem tööperiood ja pikem paus.“

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *