Lastest internetti üles pandud fotod võivad sattuda kurjadesse kätesse

banner1
Laps internetis. Foto: Pixabay.com

Aeg-ajalt võib kelle tahes Facebooki seinale jõuda pilt mõne tuttava või võõra inimese lapsest. Sotsiaalmeedia on kord juba üles ehitatud nii, et postitus, mida mõne kasutaja sõber kommenteerib või meeldivaks lisab, jõuab omakorda ka tema sõprade uudisvoogu. Samamoodi võivad Google otsingumootorid viia laste nimele tehtud veebipõhiste beebiraamatute või foorumipostitusteni, kus lapse arengust ja tegemistest rääkides tema täisnimi korduvalt läbi jookseb. Mis kord juba internetti avalikult üles pandud, võib sealt kelle tahes arvutisse kopeeritud saada või siis internetiavarustes rippuda ka siis, kui laps, kelle kohta pilt või info käib, juba piisavalt vana on, et selle üle mitte sugugi rõõmu ei tunne.

Laps internetis. Foto: Pixabay.com

Laps internetis. Foto: Pixabay.com

Veebikonstaabel Andero Sepa sõnul on igasugused internetifoorumid asendanud kunagised külaplatsid. Kui varem saadi kokku ja arutati oma lapsega seotud probleeme ja küsimusi isekeskis, siis nüüd toimub see internetis laiemas ringis. Ehkki selline arutelu on veebikonstaabli kinnitusel täiesti normaalne nähe, tasuks postitades mõelda, kas lapse täispikk nimi on ikka oluline probleemi ja selle lahenduse juures. 99% juhtudest pole see vajalik ning piisab, kui kasutada vaid lapse hüüdnime.

Malle Hallimäe, projekti ,,Targalt internetis” koordinaator Lastekaitseliidust tõi välja, et lapse kohta infot jagades peab lapsevanem mõtlema, kas see on lapse huvides. Seda nii käesoleval hetkel kui ka tulevikus. Ta juhtis vanemate tähelepanu, et ka positiivse info jagamisel, nt juhul, kui laps on edu saavutanud mõnel alal, võitnud spordivõistluse vms, tuleks lapselt küsida, kas ta soovib selle info ja/või seda kajastavate fotode/videote avalikustamist.

Kas foto võiks rippuda Raekoja platsis?

Lastekaitse Liidu esindaja juhib tähelepanu, et fotode ja videote internetti üleslaadimisel tuleb eelkõige arvestada sellega, et kord juba üleslaetud materjali on väga raske ja sageli pea võimatu internetist eemaldada. Suhtlusvõrgustikes üleslaetud materjalide puhul on väga raske jälgida nende edasist saatust, kuna internetis isegi vaid oma sõpradega jagatud info võib läbi uute jagamiste jõuda laiemale ringile. ,,Inimese isikuandmeid, mida ka foto on, tohib avaldada vaid tema nõusolekul,” selgitas Hallimäe. ,,Oma laste fotode jagamine väljaspool pereringi on tegelikult nende isikuandmete avaldamine.”

Lapsevanemal tuleks lapse seadusliku esindajana iga lapse suhtes tehtud otsuse puhul kaaluda, kas see on ikka lapse huvides. Et üldiselt peab teise inimese foto avalikuks tegemisel küsima selleks tema nõusolekut, peaks seda reeglit rakendama ka oma laste puhul. Hoolimata sellest, et imikute või väikelaste fotode puhul arvab vanem, et see on tore ega kahjusta mingil moel lapse huve, võib juhtuda, et laps vanemaks saades ise nii ei arva. Et lapsevanemate roll on selgitada ja õpetada oma lastele austust teiste inimeste õiguste vastu, sh õigust lubada või keelata enda pildistamist tehtud piltide avaldamist, tuleks sama silmas pidada ka oma lapse puhul.

Andero Sepp selgitas, et ehkki üldist piiri internetti ülespanemiseks sobivate ja mittesobivate piltide vahel on väga raske ette kirjutada, tuleks silmas pidada ühiskondlikult välja kujunenud tavasid ja hea maitse piiri. Kindlasti ei peaks avalikult jagama intiimpiirkonda paljastavat fotoseeriat oma võsukese igast vannis ja rannakäigust. ,,Sellised fotod kuuluvad siiski perealbumisse, mitte maailmaga jagamiseks,” põhjendas ta. ,,Ehk tasuks igal lapsevanemal läbi teha selline mõttekäik: ,,Kui fotol oleksin lapse asemel mina, kas mulle meeldiks, kui see foto minust ripuks Tallinnas Raekoja platsil kõigile nähtaval kohal; kui iga soovija saab selle foto endale arvutisse salvestada või kui see foto ripuks iga soovija koduseinal.” Kui kas või välja toodud küsimuse vastuseks on ,,Ei”, võiks jätta selle foto internetti lisamata. Kuigi paljudel noortel vanematel on internetis pilt lapse esimesest vannist või lapsest kusagil õhuvanni võtmas, pole kuigi tõenäoline, et need ema või isad ka endast samaväärseid pilte internetti riputaksid.

Ehkki fotod alasti imikutest ja väikelastest vannis, mererannas või koduaias on lapsevanematele ja vanavanematele armsad vaadata, ei või neid avalikustades kunagi teada, kelleni nad jõuavad ning kuidas neid fotosid võidakse ära kasutada. Hallimäe hoiatas, et interneti vahendusel võivad need jõuda ka laste ahistajateni, kes halvimal juhul võivad üritada last pärast fotodesse kiindumist ka reaalselt üles otsida.

Oluline on ohte teadvustada

Mitte küll väga tihti, ent aeg-ajalt saab Lastekaitse Liit teateid tähelepanelikelt internetikasutajatelt, kes on märganud lastest fotosid, mis nende arvates ei peaks olema avalikkusele kättesaadavad. Samuti on olnud pöördumisi lapsevanemate poolt, kes soovivad saada infot, mida silmas pidada, kui jagada avalikkusele teavet oma lapse kohta.

Ka veebikonstaablile laekub paar teadet kuus selle kohta, et internetti on mõne lapse kohta ebasobivaid pilte pandud. Pärast lapsevanemate tähelepanu juhtumist ebasobivale pildile on Sepa kinnitusel alati probleemi teadvustatud ning foto likvideeritud või selle nähtavust mõistlikult piiratud.

Ta hinnangul on inimene interneti kasutamise ja selle turvalisusriskide hindamisel nii pädev, kuivõrd suudab ta endale teadvustada kaasnevaid ohte. ,,Tihti ei tulda lihtsalt selle peale, et avaldatud andmeid on võimalik netist kokku korjata ja hiljem ära kasutada,” selgitas ta.

Ka oma suurematele, juba ise interneti suhtluskeskkondi kasutavatele lastele, oleks Sepa sõnul mõistlik õpetada, et nad ei postitaks fotosid teistest ilma neilt luba küsimata. ,,Samuti võiks ju mainida, et nad ei postitaks asju mida nad ei taha, et ema-isa näevad,” lisas ta.

Hallimäe nentis, et noored ei taju alati, millise mulje nende poolt enda kohta jagatud teave neist avalikkuses kujundab. Näiteks on juhtunud, et noor on paljastanud end netituttavale, kes meeldiva vestlusega on temas usaldust tekitanud. Peagi ilmneb aga, et fotosid või videoid kasutatakse nooruki šantažeerimiseks.

Politsei silmis on probleemiks fotod, kus laps on alasti (neid noored endast reeglina ise ei postita) või fotod, kus poseeritakse tubaka, alkoholi või muu taolisega.

Positiivsed uuringutulemused

Projekti ,,Targalt internetis” koordinaatori andmetel näitavad üle-euroopalised uuringud (EU KIDS online 2010/2011), et Eesti lapsevanemad üldjoontes siiski päris teadlikud interneti kasutamises peituvates riskides ja ohtudes.

Uuringutest on selgunud, et enamus lapsevanemaid räägivad lastega interneti kasutamise küsimustes (väidetavalt 86% küsitletud lastest ja 90% nende vanematest). Internetiturvalisuse teemadel, sealhulgas ohtusid ja riske puudutava osa kohta, on saanud vanematelt teavet 89% lastest.

Hallimäe nentis aga, et mitte alati ei suuda ka täiskasvanud hinnata riske oma käitumise puhul internetis – postitades infot, arvamusi ja fotosid ning jagades fotosid sellel olevatelt isikutelt luba küsimata. Seega on ta hinnangul oluline pöörata tähelepanu nii laste kui täiskasvanute digitaalsele kirjaoskusele, mis tagaks oskusliku ja turvalise toimetuleku interneti ja digitaalsete sidevahendite kasutamisel.

 

Malle Hallimäe soovitused internetis info jagamiseks:

· Suhtlusvõrgustike puhul tasub mõelda enne kui postitad infot. Küsida endalt, kas minu profiil kogumina on selline, nagu ma tahan;

· Üle tasub vaadata oma suhtlusvõrgustiku privaatsusseaded ja sõbranimekiri, privaatsusseadeid saab sättida vastavalt.

· Piltide, postituste laadimise ja kontaktide vahendamise eel küsime sõbralt, kas selline pilt, postitus või edastus on sobiv. See kehtib ka laste ja lastevanemate suhte puhul: armsalt naljakas ülesvõte lapsest jääb netti ka siis, kui saabub teismeiga ning teisipidi, vahel ei saa möödunud sajandil sündinud inimesed aru, et Internet ei ole vaid sõprade ringis kasutatav, neid piinlikke postitusi näevad kõik maailma kirjaoskajad inimesed.

Vaata lisaks:

Targalt internetis

Ole ettevaatlik lapse piltide laadimisel internetti

Uus lastekaitseseadus võtab luubi alla ka sotsiaalmeedia

 

Kas postitad oma lapsest sotsiaalmeediasse pilte? Millest lähtud piltide postitamisel?

 

bänner

1 Trackbacks & Pingbacks

  1. EU Kids Online » Blog Archive » Eesti keeles ajakirjanduses avaldatud artiklid

Comments are closed.