Logopeed: Oluline on, et lapsevanem õpiks lapse kogelust rohkem aktsepteerima. Siis tunneb laps, et tema jutu sisust ollakse rohkem huvitatud kui kõnelemise viisist

banner1
Logopeed Liina Velner Foto: logopeed.onepagefree.com Logopeed Liina Velner Foto: logopeed.onepagefree.com

 

Mõnel lapsel (ja ka täiskasvanul) kipuvad eriti just pingeolukorras sõnad suus justkui sõlme minevat. Teksti hakkavad katkestama pidevad sõnakordused, venitamised, lõpetamata laused, pauside täitmised häälikute või parasiitsõnadega jne. Nii võib kõnelemine olla talle parajaks katsumuseks. Ehkki umbes neljandik lastest läbib mingis etapis nö arengukogeluse, on neid, kellel kõnehäire jääbki püsima. Kuidas last kogeluse korral toetada? Mida tuleks vanemana ise kogeluse kohta teada? Millised on kogeluse liigid? Mida kogeleva lapsega suhtlemisel vältida? Neile ja paljudele teistele küsimustele andis vastused Eralogopeed Sauel ja Tallinnas logopeed Liina Velner.

Liina Velner selgitas, et kogelemise näol on tegu kõne sujuvuse häirega, mida esineb nii lastel kui täiskasvanutel. Oluline on seejuures tähele panna, et mitte alati ei ole väikelapse takistustega kõne päris kogelus. 2-5-aastatel lastel esineb tihti niinimetatud arengukogelust (füsioloogiline kogelus), mis enamasti iseenesest möödub. Intensiivse kõne arengu perioodil on lapsel, palju mõtteid, mida ta tahaks välja öelda, kuid kõneliigutused ei ole veel nii vilunud. Kui arengukogelust esineb 25%-l lastest, siis päris kogelust mingis vanuses umbes neljal protsendil lastel. Täiskasvanutest on kogelejad 1% elanikkonnast.

Pidevad sujumatused igapäevases kõnes

Täiesti tavapärane igapäevane suuline kõne, mida kõik kasutavad, on pidevalt täis väikesi sujumatusi: kordusi, pauside täitmisi häälikute või parasiitsõnadega, venitamisi, lõpetamata lauseid, ümbersõnastamisi jne. Kui igapäevasuhtluses neile tihti tähelepanu ei pööratagi, siis keerulistes suhtlussituatsioonides (nt eksam või loengu pidamine) või suheldes mõnede keeruliste suhtluspartneritega (ülemus/inimene, kellega on raske leida ühist keelt) jne, tuleb see rohkem ilmsiks.

Kogelejatel on eelpoolmainitud kõne sujumatusi segavalt palju: need võivad häirida suhtlemist (nii kuulaja kui kõneleja poole pealt). ,,Kogelejal tekib olukord, kus ta tahab rääkida nagu mittekogeleja, kuid teatud olukordades ja teatud fraaside väljaütlemisel see ei õnnestu,“ selgitas Velner. ,,Kuna soov rääkida ilma takistuseta on nii tugev, püüab kogeleja pidevalt mitte kogeleda, mis omakorda tekitab asjatut psüühilist lisapinget,“ lisas ta.

Logopeedi sõnul tegelebki kogeleja mõnikord ainult oma kogeluse varjamisega isegi kõige lähedasemate inimeste eest (nt räägib ainult hädavajalikku või ei räägi üldse). Seda nimetatakse varjatud kogeluseks.

Kogeluse avaldusvormideks kõnes on pausid, kordused, kinni jäämised (blokid) või mingi hääliku või silbi venitamised. Võivad kostuda ka pausi täitvad häälitsused või kaasneda erinevat laadi näo-kaela-õla piirkonnaga seotud lisaliigutused.

,,Kuna iga inimene on ainulaadne, on ka iga inimese kogelus täiesti omamoodi,“ põhjendas logopeed. ,,Erinevad inimesed tunnetavad iseenda kogelust isemoodi ja suhtuvad sellesse erinevalt. Kogelus esineb periooditi nii aastate, kuude kui ööpäevaosade lõikes: kord on teda vähem, kord rohkem. Kindlasti suureneb kogelus pingelisematel eluperioodidel.“

Velner tõi välja asjaolu, et tavaliselt suudavad kogelejad laulda, sosistada, endamisi või lemmikloomadega rääkida, kooris deklameerida või kedagi teist kehastada vaid vähe või üldsegi mitte kogeledes.

Kas kogelus jääb kestma?

Kogelus on 3-4 korda tavalisem poiste kui tüdrukute hulgas. Enamasti algab see 2-5-aastaselt ja mõnedel juhtudel võib jääda kestma elu lõpuni. Samas võib kogelus tekkida ka koolilastel.

Väikeste laste puhul on küsimus selles, kas arengukogelus läheb üle päris kogeluseks või mitte. Selles abistavad meid järgmised küsimused:

  • Kas suguvõsas on esinenud kogelust?
  • Kas kogelus on kestnud üle kuue kuu?
  • Kas lisaks kogelusele esineb ka muid kõnehäireid?
  • Kas lapse pere on kogeluse pärast mures?
  • Kas väike kogeleja on oma kogelusest teadlik?

Füsioloogilise kogeluse tunnuseid lapsel:

  • Kordab täissõna
  • Korduste arv ei ole suurem kui 3-4
  • Laps ei ole oma kogelusest teadlik
  • Kaasliigutusi ja lihaspingeid ei esine


Põhjused teadmata

Velneri kinnitusel ei ole täpset kogelemise põhjust maailmas veel siiamaani suudetud kindlaks teha. Ta sõnul väärib kindlasti märkimist asjaolu, et kogelejatel lastel ei ole teistest lastest rohkem psühholoogilisi ega emotsionaalseid probleeme. Teadlaste poolt ei ole leidnud kinnitust, et kogelust põhjustab emotsionaalne trauma, šokk vms. Iga lapse kogeluse põhjused võivad olla erinevad ning seda põhjustab enamasti erinevate faktorite kokkulangevus.

Küll aga mängivad kogelemise tekkel rolli neli asjaolu:

  1. Geneetika (60%-l kogelejatest on ka perekonnas keegi kogelenud)
  2. Lapse üldine areng (kogelust esineb rohkem neil lastel, kel on ka muid kõne- ja arenguprobleeme)
  3. Neurofüsioloogia (viimased neuroloogilised uurimused näitavad, et kogelejad töötlevad kõne veidi erinevalt võrreldes mittekogelejatega)
  4. Suhtlemine ja suhted perekonnas (kõrgendatud ootused ja kiirustav eluviis võivad soodustada kogeluse teket)

Logopeed rõhutas, et kogeluse tekkimises ei tohiks lapsevanemad end mingil juhul süüdi tunda.

 

Väldi halvustamist!


Algav kogelus on tavaliselt episoodiline. Kogelusperioodid vahelduvad võrdlemisi pikkade ajavahemikega, mil kogelust pole. Siis, kui lapsel on sujuva kõne periood, tuleks talle logopeedi soovitusel anda rohkem rääkimisvõimalusi. Mitte kunagi ei tohiks aga kogeleva lapse eest kõike ära öelda: lauset lõpetada või aidata tal „raskest kohast“ üle saada, veel vähem kommenteerida lapse kõnelemisviisi!

,,Selles, kuidas laps oma kogelusele reageerima hakkab, mängib olulist rolli lapsevanema reaktsioon kogelusele,“ põhjendas Liina Velner. ,,Kui ebameeldiv tunne püsib kaua, võib lapsevanem vaikselt märkida, et kõigil võib olla vahel raske rääkida, siis kui tahame midagi öelda liiga kiiresti või kui me täpselt ei tea, mida me öelda tahame.“

Ta sõnas, et kogeleva lapse lapsevanemad võiksid olla vähem nõudlikud ja tolerantsemad, kuid samas järjekindlad oma tegemistes (kindlasti ei ole põhjust teha lapsele üleliigseid järeleandmisi kasvatusküsimustes). Kõik, mis paneb last end tundma tugevana, armastatuna ja austatuna, vähendab võimalusi päris kogeluse tekkeks. Vanemad võiksid kasutada ka lihtsamat sõnavara ja lühemaid lauseid.

Oluline on, et lapsevanem õpiks lapse kogelust rohkem aktsepteerima. Siis tunneb laps, et tema jutu sisust ollakse rohkem huvitatud kui kõnelemise viisist (nt mitte katkestada pilkkontakti kogeluse ajal). Kõnelemine peab olema lapsele mitte vastumeelne tegevus.

,,Väga tähtis on õige kõne- ja suhtlusmudeli andmine kõikide last ümbritsevate täiskasvanute poolt,“ rõhutas Velner. ,,Seepärast tuleks „harida“ kõiki kogeleva lapsega kokku puutuvaid täiskasvanud ja ka teisi lapsi.“

Logopeedi soovitusel on kõnelemisel oluline anda aega vastaspoolele, st teha paus, et vältida ajalist survet. Suhtlemine, sh mäng, võib sisaldada vaikust, selles ei tohiks midagi imelikku olla. Suuremate laste ehk siis päris kogelejate puhul tuleks kogelusest rääkida neutraalselt. Kogelus ei peaks olema pidevaks jututeemaks.

Kindlasti tuleb kogelejale kasuks see, kui aeglustada igapäevaelu tempot (vähendada ekraaniaega, seada sisse kindel päevakava, anda lapsele rohkem puhkust). Rahulik suhtlemismaneer peaks muutuma peres väärtuseks.

Samuti tuleb kasuks, kui suhtlemine pereliikmete vahel on pingevaba. Jälgida tuleks, et kõikidele antaks aega eneseväljenduseks (eriti peres, kus on mitu õde-venda). Velneri kinnitusel on hea, kui kogeleja laps saaks päevas vähemalt pool tundi jäägitut tähelepanu vanema poolt. ,,Andke lapsele tunda seda, et kuulate teda siiralt ja hoolega ja et sellest pole absoluutselt mitte midagi, kui sõnad kohe välja ei tule,“ soovitas Velner.

 

Ta tõi kokkuvõtlikult välja mõned nõuanded, mida kogeleva lapse toetamiseks teha:

  • Ära küsitle last!
  • Lapsega rääkides ära kausta kiirustavat kõnemaneeri!
  • Peresisestes vestlustes oodake alati ära teise inimese vastus (et vestlus oleks nö tasakaalus)
  • Kasuta vestluses oma näoilmet või kehakeelt, et näidata lapsele, et sa kuulad teda
  • Aktsepteeri oma last sellisena, nagu ta on. Ei ole vahet, kas laps kogeleb või mitte, ema ja isa on alati lapse jaoks kõige tähtsamad! Ja laps nende jaoks!
  • Ärge kunagi kiitke last mitte kogelemise eest! Kõige tähtsam on lapse ütluse sisu!
  • Ei ole mõtet kogelejale lapsele öelda „Ole rahulik“ või „Hinga rahulikult/Ütle rahulikult“! 

Imerohtu pole

Logopeedi juurde tasuks pöörduda võimalikult vara ehk kohe, kui vanemal on mure lapse kogeluse pärast. Imerohtu siiski kogeluse raviks olemas ei ole. Päris kogelemisest pole võimalik kunagi päris lahti saada ehk siis kogelust „välja ravida“. Kindlasti on aga võimalik oma kogelust rohkem tundma ja seda valitsema õppida. Selleks on olemas erinevad õpitavad tehnikad. Kogeluse ravis on suur osa ka kogelemise varjatud poolel (mõtted, tunded ja vältimine). Nii tegeleb ka kogeluse teraapia paljuski enesekindla, terve mina-pildiga kogeleja kujundamisega.

Velneri sõnul on ülimalt suur roll kogeleja lapse perel ka ümbritsevate inimeste harimisel ja õpetamisel: kuidas rääkida kogelejaga nt rühmas/klassis, kus on kogelev laps. Kaaslased tavaliselt ei mõista kogelust ja hakkavad teadmatusest oma rühmakaaslast/lasteaiakaaslast tögama ja narrima. Siinkohal tulevad kasuks õpetaja psühholoogilised teadmised ja kogemused, sest oskus rääkida keerulistest asjadest nii et kõik lapsed (ja ka kaaslaste vanemad) aru saaksid, on taolises olukorras hädavajalik.

,,Soovin kõigile tolerantsust ja mõistmist kaasinimeste ükskõik millise kõne- või suhtlemispuude suhtes,“ võttis kogenud logopeed teema kokku. ,,Õpetage seda ka oma lastele, sest sallivatest lastest kasvavad ka sallivad inimesed meie tuleviku loodetavasti sallivamasse ühiskonda!“

Loe ka:

Logopeed Maret Jahu artikkel „Kogelusest õpetajale“ Õpetajate lehes.

Kogelejate ühingust saab tellida infovoldikuid „Miks laps kogeleb?“, otse veebist saab voldikut lugeda siit

Külasta ka Eralogopeed Sauel ja Tallinnas Facebooki-lehekülge ja kodulehte

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*