Pere

Mida Teha, Kui Perre Sünnib Beebi Ning Vanem Laps Hakkab Halvasti Käituma?

Pisikese õe või venna sünd võib üleöö suureks õeks või vennaks saanud lapse elu peapeale pöörata. Vanemate tähelepanu ja hellitused kuuluvad nüüdsest jagamiseks kellegi teisega ning pahatihti pöörab ka suurem hulk ülejäänud sugulasi-tuttavaid tähelepanu just uuele ilmakodanikule. Kui vanema lapse tunnetele mõtlema hakata, on võimalik pahameel enamgi veel kui aktsepteeritud. Fakt on aga, et lapse käitumisel ei saa lasta beebi jaoks ohtlikuks muutuda. Kuidas distsiplineerida last olukorras, kus perre on lisandunud väike õde või vend? Lapsevanemate õpetaja ja veebilehe positiveparentingconnection.com autor Ariadne Brill annab oma lehel nõu.

uus beebi ja vanemate laste probleemid

Uue beebi sünd toob perekonda palju rõõmu. Kui tegu on aga teise või järgneva lapse sünniga, toob see kaasa ka hulga väljakutseid, kaasa arvatud see, kuidas luua beebi ja vanemate õdede-vendade vahel side ning kuidas vanemaid lapsi juhendada titaga ümber käima. Paljude perede jaoks toob uue beebi sünd kaasa olukorra, kus vanem õde või vend hakkab halvasti käituma. Löömine, sülitamine, arengus tagasiminek (näiteks voodissepissimine või wc-kasutamisest keeldumine) on sellises olukorras üsna tavalised käitumismustrid.

Kui uus beebi sünnib, võib juhtuda, et vanem laps ,,ei oska” järsku enam ise ennast riidesse panna või midagi muud eakohast teha. Soovide selge väljendamise asemel vastavad nad vingudes. Samuti võib laps otsustada, et ei söö enam mingeid toitusid, ei saa magada ilma valguseta, vajab mille tahes tegemiseks ema abi. Kõige tipuks – kui ema ja isa teevad jõupingutusi, et koos mängida, vastab laps sellele hoopis pikaliviskamise ja pika jonnihooga. Taoliste tagasilanguste põhjuseks on asjaolu, et laps püüab oma sassis tunnetega, mis beebi sünd tekitas, toime tulla.

Head lapsed, rasked tunded

Lapsed, kes beebi peale kadedad on ning halvasti käituvad, ei ole halvad, üleannetud ega egoistlikud. Õdede-vendade vaheline armukadedus on normaalne. Ehkki vanematel on seda raske kuulda, on kadeduse väljendamine ja inetu käitumine eakohane (seda eriti alla kümne aastaste laste puhul). Lisaks löömisele, näpistamisele ja müksamisele võivad lapsed oma pahameelt verbaalselt väljendada, näiteks öeldes ,,saada beebi haiglasse tagasi”, ,,ma ei soovi venda”, ,,mina olen ainus laps”, ma vihkan titat” jne.

Paljude vanemate mõtteis on nägemus õnnelikest, armastavatest, käest kinni hoidvatest õdedest-vendadest. Kindlasti on see võimalik ja sinnapoole püüdlemine ei ole tulemuseta protsess. Kui lapsed koos kasvavad ja lähtud vanemana juhendavast distsipliinist, on see täitsa võimalik.

Mõistmine, toetav kuulamine ja lähedus

Ariadne Brill tõi välja, milliseid distsiplineerimisvõtteid antud olukorras kasutada.

Mõistmine – meie eeldusi aitab ümber hinnata teadmine, millest lastevaheline armukadedus tuleb. Üldjuhul on selle armukadeduse taga lihtsalt inimlik loomus. Igas lapses on iseennast kaitsev instinkt, mis tahab vanemaid vaid endale hoida. Ühe osa armukadedusest tekitab ka hirm kõrvalelükkamise ees ning hirm selle ees, et ema-isa teda enam tingimusteta ei armasta. Paljud lapsed muretsevad selle pärast, mis saab, kui vanemad armastavad beebit rohkem kui teda.

Toetav kuulamine – kui su laps ütleb haigettegevaid asju, näiteks seda, et vihkab sind ja beebit jne, kuula teda süvenenult, ent kavatsusega teda toetada. ,,Mõnikord võib kahe õe-venna omamine tõelise ebaõnnena tunduda. Tean seda tunnet, mul oli kaks väikest õde. Enamusel päevadest armastasin seda, et mul on õed, kuid oli päevi, kus tahtsin, et ema ainult mind kallistaks.” Kui laps saab aru, et tema tundeid on mõistetud, on tal lihtsam toime tulla. Ära sunni lapsi üksteist armastama. See tuleb aja jooksul, kui nad õpivad, kui tore on koos mängida. Kui laps ütleb, et vihkab beebit, ära tee sellest numbrit ega hakka väitma, et see pole tõsi. Võta seda hoopis kui vihjet, et laps võib vajada veel rohkem armastust, peegeldamist ja turvatunnet.

Palju hetki ja lähedust – kõik lapsed vajavad, et nende armastuse tassid oleks täidetud. Vanemate jaoks, kelle peres on vanem laps (lapsed) ja vastsündinu, on keerukas kõigi laste isiklike vajaduste täitmine. Vanemate laste lähedusreserv ammendub uskumatu kiirusega. Ära hoia lähedushetki nendega vaid õhtuks, vaid, kui vähegi võimalik, leia selleks ka päevasel ajal kas või lühikesi hetki.

Ära karista – lapsed, kes on saanud just väikese õe või venna, teevad läbi suure elukorralduse muutuse ning peavad oma suurte tunnetega toime tulema. Samuti keerleb nende peas küsimus, kas neid jätkuvalt armastatakse. Karistamine või lapses kehva tunde tekitamine ei aita neil end armastatu ja seotuna tunda. See pole efektiivne viis. Kui vanemad tunnevad vajadust last selle eest karistada, ei anna see lapsele seda, mida ta päriselt vajab. See tekitab hoopis nõiaringi, mis sisaldab veelgi enam kehvasti käitumist ja karistusi.

Karistamisvaba distsiplineerimine

Ariadne Brill toob välja, et käitumisvõtted, mis toovad taolise käitumise osas leevendust, on piiride seadmine ja heatahtlikkus.

  • Kui laps müksib beebit, ütle rahulikult ,,Ma ei luba sul beebit müksida”. Seisa rahulikult nende vahele ja tee niimoodi füüsiliselt selgeks, et seadsid piiri. Kui suurem laps nutab, lööb, peksab jalaga või karjub vastuseks, sea käitumisele piirid, kuid jää tema juurde, peegelda ning oota, millal torm möödub.
  • Kui mõlemad lapsed samaaegselt karjuvad, hinga sügavalt sisse. See hetk LÄHEB mööda. Istu põrandale, võta beebi sülle ja paku suuremale lapsele, et hoiad ka teda. Kui vanem laps sellest keeldub, rahusta beebi maha ning seejärel loo uuesti side oma vanema lapsega, kui ta selleks valmis on. Nutt ja jonnihood ei ole asjad, mille eest tuleks karistada või mille eest ,,altkäemaksu” pakkuda. Mõnikord peavad lapsed lihtsalt oma maha laadima kõik need kogunenud tunded. Usalda, et su laps on võimeline erinevaid tundeid läbi tegema ja sellest välja tulema.
  • Enneta – ennetav käitumine on väga oluline, seega superviseeri. Kui pead toime tulema agressiivse käitumisega, ole kursis, kus kõik lapsed parasjagu on. Nii saad kõikide turvalisuse eest seista. Kui su laps ,,satub hätta” kohe, kui beebiga tegelema hakkad, hoia ta koos kastitäie mänguasjade ja raamatutega enda lähedal. See kast võib olla eriline kast, mille annad talle kätte vaid siis, kui beebiga tegeled. Kui on vaja kindlustunnet, et laps ei pääseks mujale pahandust tegema, sulge toa uks. Füüsiliste piiride seadmine aitab sul jääda rahulikuks ja keskenduda korraga ühele asjale.
  • Tee paindlikkus oma võtmesõnaks. Kui uus beebi on majas, on mõningate erandite tegemine põhjendatud. Samuti hoia oma ootused realistlikud. Kui beebi on pisike ja vajab sind tihti, pea meeles, et ka suurem laps vajab sind. Et vanemad lapsed tunduvad beebi kõrval suured ja asjalikud, on seda lihtne unustada.
  • Lase suurematel lastel end aidata, kuid mitte viisil, mil nad tunnevad end kohustatuna. Selle asemel näita välja tänulikkust lapse osalemise eest beebi ja iseenda eest hoolitsemises. Kutsu lapsi endaga koos süüa tegema, beebile raamatut lugema, enda ja beebi sokke kokku panema jne. Ütle ,,aitäh” ning näita välja, et hindad nende abi. Kui laps püüab oma vajaduste täitmiseks rohkem abi küsida (rohkem ema küljes rippuda, küsida abi tegevustel, millega ta muidu ise hakkama saab jne), vasta nendele palvetele nii nagu võimalik. See faas läheb mööda.
  • Räägi iga päev, kuidas iga oma last armastad – selgita, et su südames on piisavalt ruumi ning sa ei lakka oma pisikesi iial armastamast. Lastele on selle pidev kuulmine väga vajalik, eriti, kui väike õde või vend on sündinud.
  • Pea meeles, et see faas möödub – kui oled uue lapse sünni eel valmis taolisteks käitumise muutumisteks, on lihtsam nendega toime tulla. Kasuta oma positiivsete suhtlemis- ja lapsekasvatusoskuste tööriistakasti: toetavat kuulamist, piiride seadmist, valikuvõimaluste pakkumist jne. Kui lapsed käituvad halvasti, on neil vaja, et kasutaksime oma ,,tööriistu”, et neile toetatud juhendamist pakkuda.

Originaalteksti autor on lastevanemate õpetaja ja veebilehe www.positiveparentingconnection.net looja ja sealsete postituste autor Ariadne Brill. Loe täispikka artiklit siit.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *