Mis on emakaväline rasedus?

banner1
Foto: pixabay.com Foto: pixabay.com

Kui rasedustest näitab kahte lubavat triipu ning arstlikku kontrolli jõudmiseni tundub kõik justkui olevat justkui nii kui peab, võib ometi selguda, et konkreetne rasedus ei saa oma õnneliku lõpuni jõuda – see lihtsalt ei asu seal, kus peaks, vaid rasedus on tekkinud väljapoole emakat.

Naistearst Kai Part Foto: erakogust

Naistearst Kai Part Foto: erakogust

Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Seksuaaltervise Kliiniku naistearst Kai Part selgitas Teadliku Vanema lugejatele, mis on emakaväline rasedus, millised on selle tunnused, kuidas emakavälist rasedust välja selgitatakse, miks see katkema peab või katkestada tuleb ja millised on väljavaated tulevikuks.

Põletikud ja suguhaigused

Emakavälise raseduse korral ei teki rasedus mitte emakasse, vaid väljaspool emakat. Enamikel kordadel – kuni 98% juhtudest – tekib rasedus sellisel juhul munajuhas. Harvem võib emakaväline rasedus paikneda ka munasarjas, kõhuõõnes, emakakaelas või isegi keisrilõike haavas.

Pardi selgitusel on emakavälise raseduse tekke aluseks eelnev munajuha kahjustus, mistõttu häirub munajuha transpordifunktsioon. Eeskätt kahjustub munajuha seksuaalsel teel levivate infektsioonide – näiteks klamüdioosi ja gonorröa – tõttu või seoses põletikega väikevaagnas. Sellistest põletikest ei pruugi inimene ise teadlik olla, sest suur osa seksuaalsel teel levivatest infektsioonidest kulgevad kaebustevabalt. Samuti soodustavad munajuha kahjustust eelnevad operatsioonid munajuhadel, munajuhade anomaaliad ja kasvajad, kuid neid esineb tunduvalt harvem

Riskiteguritena tõi naistearst välja ka suitsetamise – uuringud näitavad, et naistel, kes suitsetavad üle 20 sigareti päevas, on pea neli korda suurem risk emakavälise raseduse tekkeks). Samuti on riskiteguriks viljatus, täpsemini viljatuse põhjusena eelnev munajuhade kahjustus. Emakavälise raseduse tekkimise tõenäosust suurendab ka kehaväline viljastamine.

Ehkki varem on emakavälise raseduse tekkimise riskiga seostatud ka emakasisest rasedusvastast vahendit vaskspiraali, tõi Part uuringutele viidates välja, et nii vask- kui hormoonspiraali toime aluseks on viljastumise takistamine, tänu millele väldivad need vahendid tõhusalt nii emakasisese- kui välise raseduse teket.

Valu, menstruatsiooni peetumine ja ebaharilik määriv veritsus

Naistearsti sõnul on kõige tüüpilisemaks kaebuseks emakavälise raseduse korral valu. See võib olla ühe- või kahepoolne, esineda alakõhus kui ka ülakõhus. Valu on näriv ja terav või päevade valule sarnanev ning esineda pidevalt või hoogudena. Samuti esineb emakavälise raseduse korral ebatüüpilist veritsust: ehkki emakavälise raseduse korral toimub rasedusele viitav menstruatsiooni ärajäämine, esineb umbes kolmveerandil emakavälise rasedusega patsientidest oodatava menstruatsiooni ajal ja hiljem vähest määrivat tupekaudset vereeritust.

Ehkki emakavälise raseduse korral võivad esineda ka nö tavalised rasedustunnused, nt iiveldamine, rindade tundlikkus, väsimus jne – ei saa nende tunnuste esinemisele emakavälise raseduse diagnoosimisel toetuda, kuna need võivad esineda ka normaalse raseduse puhul.

Part selgitas, et kui varem diagnoositi emakaväline rasedus sageli kolme mainitud tunnuse: valu, tupekaudne vereeritus ja menstruatsiooni peetumise koosesinemisel, siis tänapäeval tehakse see üha sagedamini kindlaks juba tupekaudse ultraheliuuringu ning hCG (ingl k human Chorionic gonatropin ehk ainult raseduse ajal tekkiva kooriongonadotropiini) taseme määramise abil. Tegemist on sama hormooniga, millel põhinevad ka apteegi käsimüügist ostetavad rasedustestid. Kui normaalse raseduse korral kahekordistub rasedushormooni tase laias laastus iga 48 tunniga, siis emakavälise raseduse korral on tõus reeglina aeglasem. Emakavälisele rasedusele iseloomulik kliiniline pilt (menstruatsiooni hilinemine, valu ja veritsus) tekib tüüpiliselt 6.–8. rasedusnädalal, kuid mõnikord ka hiljem. Sageli on ka patsiendid ise teinud enne arsti poole pöördumist koduse rasedustesti, mis on positiivne.

Kirurgiline või medikamentoosne meetod

Emakavälist rasedust lõpuni kanda ei saa. Part selgitas, et kui rasedus ei ole õiges kohas (emakas) ja eluvõimeline, siis pole rasedust mingi meetodi abil võimalik ka emakasse tuua. Et emakaväline rasedus võib raseduse suurenedes põhjustada munajuha seina rebenemist ja sellest tingitud verejooksu kõhuõõnde, mis võib eluohtlik olla. Sellisel juhul tekib järsku tugev alakõhuvalu, võib olla minestustunne ja kiiresti süvenev nõrkus, mis viitab kõhuõõnesisesele verejooksule), tuleb emakavälise raseduse kasv peatada nii kiiresti kui võimalik.

Emakavälise raseduse katkestamiseks on kaks peamist viisi: kirurgiline või medikamentoosne. Et emakaväline rasedus võib ka iseenesest taandareneda, võib kaebusteta patsiendi puhul, eriti, kui rasedushormooni tase on madal (<200 IU/l) või langustendentsiga, rakendada ka jälgimistaktikat.

Medikamentoosne ravi metotreksaadiga sobib juhul, kui emakaväline rasedus on veel väike, rasedushormooni tase on alla 3000 IU/l ja välistatud on emakasisese raseduse olemasolu. See ei sobi juhul, kui on võimalus emakasiseseks raseduseks, rasedushormooni tase on kõrgem, lootemuna läbimõõt on üle 4cm või selles on elus loode. Samuti olukordades, kui kõhuõõnesisese verejooksu tõttu on naise seisund selline, et teda tuleb siiski kiiresti opereerida,või kui tal on kasutatava ravimi suhtes vastunäidustusi.

Metotreksaati manustatakse tavaliselt ühekordselt lihasesiseselt. Neljandal ja seitsmendal päeval pärast ravimi manustamist ning edaspidi kord nädalas kuni rasedushormooni taseme negatiivseks muutumiseni, määratakse verest hCG tase, et olla kindel, et emakaväline rasedus tõepoolest taandareneb. Kui rasedushormooni tase hakkab tõusma, selle langus aeglustub või tekivad kaebused (nt kõhuvalule), siis korratakse metotreksaat ravi või tehakse laparoskoopia, et emakaväline rasedus kirurgiliselt eemaldada.

Seoses varasema diagnostikaga on kirurgilise ravi osakaal tänapäeval veidi vähenenud. Valikmeetodiks on laproskoopia ehk nn torudega lõikus. Part selgitas, et kui emakaväline rasedus paikneb munajuhas, mis on operatsioonil silmnähtavalt eelneva põletiku tõttu tekkinud liidetest kahjustunud, siis on otstarbekas eemaldada emakaväline koos munajuhaga, sest vastasel juhul (kui munajuha alles jätta) on edaspidi suur tõenäosus, et sellesse munajuhasse tekib taas emakaväline rasedus. Kui teine munajuha on terve, siis saab rasedus edaspidi teise munajuha kaudu tekkida.

Ülejäänud juhtudel on kirurgia säästev, st võimalusel säilitatakse munajuha. Kui kõhuõõnesisese verejooksu tõttu on naise seisund eluohtlik, siis võidakse kiirust silmas pidades teha emakavälise raseduse korral ka laparotoomia (nn avatud lõikus).

Emakavälise raseduse medikamentoosse ravi kõrvaltoimena võib naisel esineda alakõhuvalusid. Sellisel korral võib leevendust saada paratsetamoolist. Vältida tasub ka gaasitekitavat toitu ning tarbida piisavalt vedelikku (vähemalt 1,5 liitrit päevas). Metotreksaat suurendab naha tundlikkust ultraviolettkiirguse suhtes, seega tuleb päikeselistel päevadel selle ravi saamisel kasutada päiekesekaitsekreeme. Täpsemat informatsiooni tasub aga uurida oma raviarstilt. Teiste kõrvaltoimete (näiteks kurguvalu, palavik) ilmnemisel võib olla vajalik arsti poole pöörduda.

Samuti pole soovituslik olla seksuaalvahekorras kuni ravi lõpetatuks lugemiseni. Ka tasub medikamentoosse ravi korral hoiduda rasedusest järgneva kolme kuu jooksul.

Emakavälise raseduse korral on oht ka selle kordumiseks. Kui ühe emakavälise raseduse puhul on selle taastekke tõenäosus 12,5%, siis kahe emakavälise raseduse korral on selle taastekkevõimalus juba 76,6%.

Ehkki säästvama ravi tõttu on edasiste raseduste prognoos muutunud soodsamaks, jääb emakaväline rasedus Pardi kinnitusel siiski kiiret ravi vajavaks eluohtlikuks seisundiks. Emakaväline rasedus põhjustab suurima osa rasedustega seotud surmadest (mida õnneks küll tänapäeval esineb ülivähe) raseduse esimesel kolmandikul (75%) ja 4–10% kõikidest rasedusaegsetest surmajuhtumitest.

Antud teksti koostamisel on põhinetud ka ajakirjas Perearst ilmunud Kai Pardi artiklile ,,Emakaväline rasedus” (Viide: Kai Part. Emakaväline rasedus. Perearst, 8 (84) september 2013, lk 76-78)

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*