Lastekasvatus

Montessori Põhitõdesid Toetav Blogija: Laps Valib Ise, Mida Ta Teha Soovib

Kahe tütre (peagi 3-aastane ja 6-kuune) ema Eveli (34) jõudis oma vanemale lapsele lasteaeda valides välja Maria Montessori metoodikani. Tegu on lapsekeskse pedagoogikaga, kus suur osa õppimisest toimub läbi käelise tegevuse. Montessori kasvatusprintsiipide järgi tuleks lapse liikumis- ja tegevusvabadust võimalikult vähe piirata. Vanema ülesandeks on luua lapsele arendav ja turvaline ruum, kus ta ise õppida saaks. Oma blogis jagab Eveli erinevaid ideid, mõtteid ja tegevusjuhendeid selle kohta, mida lastele põnevat teha võiks anda. teadlikvanem.ee toimetaja uuris temalt Montessori metoodika põhiideede ja Mutukamoosi blogi tegemiste kohta.

montessori-pohitoed

Milles seisneb Maria Montessori metoodika põhiidee?

Maria Montessori pedagoogikas on aukohal sellised mõisted nagu lapse individuaalsus ja valmisolek uue oskuse õppimiseks, kogemusõpe, iseõppimine. Suur osa õppimisest toimub läbi käelise tegevuse. Laps ise valib, mida ta teha soovib.

Kuidas selleni jõudsite?

Ma ei olnud Montessori metoodikast varem kuulnud ja esimest korda sain tema olemasolust teada, kui valisin esimesele lapsele lasteaeda, kuhu teda järjekorda panna. Siis sattusin lasteaia tutvustusele, kus oli juttu Montessori pedagoogikast, mille peale ma hakkasin veebist infot juurde otsima. Mida rohkem ma lugesin, seda enam ma veendusin, et tema põhimõtted sobivad mulle. Näiteks olin ma juba varem veendunud, et naturaalsed materjalid nii riiete kui lelude puhul on lapsele parim, ja ka Montessori rõhutab nende olulisust. Montessori lausa soovitab mängida „päris“ asjadega! Kulpide, pottide, puulusikate, käbide, kivide, liiva ja paljude muude käepäraste vahenditega. Mida erinevamad tekstuurid, seda parem. Paljud Montessori tegevused on teostatavad köögis leiduvate vahenditega – tarvikutega (kannud, lusikad, kandikud, käsnad, tangid, jääkuubikurestid jne), kuivainetega (oad, läätsed, riis, manna jne). Mulle selline lähenemine sobib: vähem plastist mänguasju ja väiksem ökoloogiline jalajälg.

Mida lapsevanemana sellest enda jaoks leidsite? Millistele kasvatusküsimustele see vastuse andis?

Töö puisteainetega (kuivainete valamine, lusika või pintsettidega tõstmine) on üks peamisi Montessori tegevusi igapäevaoskuste vallast. Pildil Eveli vanem tütar 1,5-aastasena Foto: erakogu

Ma ei mäleta, kas mul tol hetkel veel oligi kasvatusküsimusi tekkinud. Beebit ju väga veel ei „kasvata“ ja esialgu jäi mulle mulje, et Montessori metoodika on rohkem vanematele lastele. Valdavalt ongi tema tegevused rakendatavad alates kolmandast eluaastast, kuid hiljem olen sattunud tekstidele, kus on viidatud ka tema vähestele sõnavõttudele imikute kasvatamise teemal. Sealt olengi pannud kõrva taha peamise kasvatusprintsiibi kõige pisemate jaoks: piira nende liikumis- ja tegevusvabadust võimalikult vähe. Sinu kui lapsevanema ülesanne on pakkuda beebile arendav ja turvaline ruum ja ta õpib ise. Seda printsiipi on tegelikult väga lihtne järgida, aga teinekord lapsevanema jaoks ehk lihtsalt ebamugav. Lihtsam on ju panna imik aedikusse või lamamistooli kinni ja samal ajal omi toimetusi teha.

Ega ma üldiselt Montessori metoodikas näpuga järge ei aja. Pigem on nii, et ma olen tema teooriaga tutvunud ja siis jooksvalt rakendan seda oma igapäevaelus nii palju kui mulle tundub sobiv ja mugav. Mitmed asjad jäävad teostamata kas materiaalsetel põhjustel või mu oma ajapuudusest. Ma ei tee sellest probleemi, sest Montessori metoodika on minu jaoks rohkem nagu inspiratsiooniks igapäevaelu rikastamiseks.

Mis teeb selle teie jaoks eriliseks?

Lugesin just artiklit sellest, kuidas laste aeg on liialt ära organiseeritud ja neil ei lasta tunda igavust. Samas igavus on algus loovale tegevusele. Montessori metoodika juures meeldibki mulle see, et laps valib ise endale tegevuse ja täiskasvanu sekkub võimalikult vähe. Montessori lausa keelab sekkuda, kui laps kurdab igavust – see on lihtsalt mõttepaus ja enamasti leiavad nad endale ise uue tegevuse. Avariiulitel olevad õppevahendid on tegevuse leidmist soodustavad, sest kõik valikus olev on silma all. Minu blogi lugedes võib jääda mulje, et ma tohutult palju tegelen oma lastega ja nagu kogu mu aeg kuluks maalimisele ja meisterdamisele. Tegelikkuses näeb see välja nii, et mina tegelen oma asjadega ja samal ajal jälgin silmanurgast, mida lapsed teevad. See on tohutult põnev vaadata, mida laps olemasolevate materjalidega välja mõtleb. Loomulikult mõnikord ma näitan ette töövõtteid ja tutvustan materjali ja mõnikord mängime niisama koos. Meil on väga väike elamine ja toas olles möödub kogu meie päev ühes ruumis, seetõttu olen ma neist alati mõne meetri kaugusel.

Mis inspireeris Teid Mutukamoosi blogi tegema?

Mutukamoosi blogi kasvas välja meie nn pereblogist, kuhu me abikaasaga postitame oma isetegemise projekte, reisikirjeldusi ja fotoreportaaže ja mis oli mõeldud sõpradele-tuttavatele lugemiseks. Peale esimese lapse asjalikumaks muutumist hakkasin aeg-ajalt seal ka tema tegemisi kajastama kuni tajusin, et blogi muutus väga lapsekeskseks ja nii ma need kaks siis eraldasin. Mingil määral sain ka inspiratsiooni nendest paljudest inglisekeelsetest Montessori ja muidu lasteteemalistest blogidest, mida ma lugesin. Kuna mul oli neist väga palju kasu oma lapse päevade sisustamisel, siis mõtlesin, et ehk on eestikeelsest lugemisest kasu ka neil, kes ehk nii hästi võõrkeeli ei valda. Blogin ma ju nagunii, las siis loevad rohkemad.

Kas saan õigesti aru, et olete Mutukamoosi blogis postitusi ja tööjuhendeid ning -ideid kokku pannes Montessori metoodikast lähtunud. Kust jookseb piir tavalise lastetegevuse ja Montessori tegevuste vahel?

Lihtne paaride leidmise mäng aitab lapsel õppida seoseid looma. Pildil Eveli vanem tütar 1,5-aastasena. Foto: erakogust

Päris nii kahjuks siiski ei ole. 100% puhast Montessori tegevust mul seal vist ei olegi. Esiteks on mu lapsed veel liiga väikesed, et näiteks läbi viia Montessori 3-osalist tundi ja ma olen teinud nendega lihtsalt Montessorist inspireeritud tegevusi. Samuti olen blogis kirjeldanud ka lihtsalt kunstilisi tegevusi, mida olen lastega teinud ja mis on mulle huvitavad tundunud.

Seda piiri tavalise lastetegevuse ja Montessori tegevuste vahel on raske lühidalt kirjeldada. Sellest on mul blogis ka üks artikkel, kus viitasin inglise keelsele allikale. Samas selle allika juures kommentaare lugedes võib tõdeda, et ka mainitud punktid ei olnud piisavad ja spetsialistid üle maailma lisasid veel kriteeriume. Hästi lühidalt, Montessori tegevus on:

  • Lapse poolt juhitud
  • Automaatse veakontrolliga
  • Aistingutele rõhuv
  • Aktiivne
  • Isoleerib omadusi
  • Iseseisvust arendav
  • Korratav

Eveli lugemis- ja uurimissoovitused neile, keda Maria Montessori metoodika tohkem huvi hakkas pakkuma:

Eesti keeles on ilmunud:

  • Maja Pitamic, „Õpeta mind seda ise tegema. Montessori tegevused“, Koolibri, 2006
  • Maja Pitamic, „Lapse mängud.: Montessori mängud ja tegevused väikelastele“, Pegasus, 2010
  • Ingrid Meister, „Avastagem laps“, Valgus, 1994

Esimest neist leiab hea õnne korral raamatupoest, kuid viimased kaks on läbi müüdud ja tuleb otsida kas raamatukogust või vanakraamipoodidest.

Inglisekeelset lugemist veebis:

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *