Naistearst Kristiina Rull raseduse katkemiste lootusetustundest: tuleb alati olla valmis oma õnne vastu võtma!

banner1
,,Kui üks-kaks või isegi kolm korda läheb halvasti, siis neljandal korral läheb paremini. Tuleb alati olla valmis oma õnne vastu võtma!” ,,Kui üks-kaks või isegi kolm korda läheb halvasti, siis neljandal korral läheb paremini. Tuleb alati olla valmis oma õnne vastu võtma!”

Raseduse katkemine on lapseootajatele valus teema ning juba katkemisohule mõeldes on muretsemiseks kerge põhjust leida. Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearst Kristiina Rull selgitas pisut lähemalt raseduse katkemiste põhjuseid, sellele viitavaid märke, seda, mille põhjal otsustatakse, kas püüda rasedust säilitada ning kuidas vaadata tulevikku ja järgnevatele rasedustele pärast katkemist.

Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearsti Kristiina Rulli sõnul katkeb 10-15% kliiniliselt diagnoositud rasedustest. Viidates aga Mackloni ja tema kolleegide poolt 2001. aasta ajakirjas Human Reproduction Update avaldatud andmetele ei pesastu emakasse 30% kõikidest viljastunud munarakkudest. Neil juhtudel katkeb rasedus esimestel viljastumisjärgsetel tundidel või päevadel.

40% rasedustest hakkab emaka sees küll arenema, kuid rasedus katkeb: 30%juhtudel toimub see nii vara, et naine ei teagi veel et rase on (nn prekliiniline rasedus) ja 10% juhtudel juhtudel on tegemist klassikalise raseduse katkemisega. Vaid kolmandik ehk 30% kõikidest viljastunud munarakkudest lõpeb lapse sünniga.

Rull selgitas, et kuna tänapäeval, kui rasedustestid on laialdaselt saadaval ning nende tundlikkus on hea, diagnoositakse rasedus väga varajases staadiumis. Vahel juhtub see juba isegi enne oodatavat menstruatsiooni. ,,Sellest tulenevalt avastatakse ka väga varajases järgus katkenud rasedusi rohkem ja tundub, et praegu on raseduse katkemisi rohkem kui vanasti,” põhjendas ta.

 

Peetumine ja katkemine

Raseduse katkemise stsenaariumeid kui selliseid on erinevaid. Raseduse peetumine on olukord, kus embrüo (kuni 10. rasedusnädalani) või loode (alates 10. rasedusnädalast) on hukkunud, kuid rasedus ei ole veel katkenud. Emaka sees on lootemuna alles ning toodetakse veel raseduspuhuseid hormoone. Varem või hiljem ema organism saab aru, et pole mõtet enam rasedust säilitada, sest embrüolt/lootelt ei tule enam elusignaali ning rasedus katkebki. Emakas lükkab raseduse enda seest välja.

,,Tänu ultraheli diagnostikale, mis võimaldab visualiseerida embrüot ja tema südametegevust varakult, avastatakse peetunud rasedusi päris sageli,” selgitas kogenud naistearst. ,,Mõnedel juhtudel aga rasedus katkeb kohe ning embrüo/loode hukkub katkemise käigus. Seega raseduse katkemise stsenaariume on mitmed.”

Rull selgitas, et kõige sagedasem raseduse katkemise põhjus on embrüo/loote kromosoomianomaalia või eluks sobimatu väärarend. On teada, et mida varasemas järgus rasedus katkeb, seda suurema tõenäosusega on tegemist kromosoomiveaga. Näiteks enne kuuendat rasedusnädalat katkenud rasedusest on 90%-l juhtudest mingi kromosoomianomaalia. Kui rasedus katkeb 8.-10. rasedusnädalal, on kromosoomianomaaliatega embrüoid ligikaudu 75%.

 

Tugev valu ja rohke veritsus

Verejooks/määrimine või tugevad kõhuvalud panevad rasedatel tavaliselt peas häirekella lööma. Kas üldse ja kuidas on ise võimalik vahet teha, millal on tegu lihtsalt määrimise või emaka venimisest tulenevate valutorgetega ning millal katkemisohuga?

Naistearst selgitas, et valutorked, pingetunne ja veritsus on üsna sageli esinevad sümptoomid. Kui need ei sega igapäevaseid tegevusi, rasedusaegsed muutused kehas (rindade hellus ja suurenemine, kehatemperatuuri tõus kuni 37,5° iiveldus, unevajaduse tõus jm) püsivad, siis tavaliselt on tegemist normi variandiga. Raseduse katkemisele viitavad aga olukorrad, kus valu on tugev, veritsus on sama rohke või suurem kui menstruatsiooni ajal, rasedusaegsed muutused kehas on taanduvad.

Otsustamaks, kas katkemisohus rasedust tuleks püüda säilitada, on tänapäeva meditsiinis kaks suurt abivahendit: ultraheli uuring ja rasedushormoonide, peamiselt kooriongonadotropiini (HCG), määramine veres. ,,Kui ultraheli uuringul on näha, et embrüo/loote südametegevus on regulaarne, suurus vastab raseduse kestusele, suuri anomaaliaid ei ole ning lootevett on piisavalt, siis tavaliselt püütakse rasedust säilitada,” selgitas Rull. Ta lisas, et väga varajaste raseduste korral, kui ultraheliuuringul ei ole veel embrüot näha, hinnatakse lootemuna suurust ja HCG taset ema veres.

 

,,Kõige olulisem on mitte kahjustada”

Rulli selgitusel põhinevad raseduse säilitamiseks jagatavad soovitused ja raviviisid printsiibil ,,primum nil nocere” (lad. k “kõige olulisem on mitte kahjustada) Eesmärgiks on vähendada või vältida loote arengut ohustavate tegurite toimet ning seega tagada võimalikult soodne arengukeskkond, näiteks toituda mitmekesiselt ja tervislikult, normaliseerida oma kehakaal, mitte suitsetada, magada piisavalt ning liikuda mõõduka koormusega.

,,Ravimite kasutamisest on abi neil juhtudel, kui suudame loodet ohustava teguri toimet vähendada,” selgitas kogenud naistearst. Ta tõi näitena välja juhud, kus emal on mõne hormooni vähesus või liigsus, emaka toonuse tõus, verehüübimishäired jmt.

,,Lihtsalt igaks juhuks rasedust säilitavate ravimite tarvitamisest ei ole kasu, seda on näidanud mitmed uuringud,” põhjendas Rull. ,,Kuigi me tavaliselt kasutame vanu ja äraproovitud ravimeid, ei ole teada, kuidas mõjuvad ,,igaks juhuks” võetud ravimid lapse tervist ja viljakust siis, kui ta jõuab täiskasvanuikka. Võib olla on neil lastel hilisemas elus rohkem allergilisi haigusi, hormonaalseid häireid, ainevahetushäireid?” lisas ta.

Rull rõhutas, et kui tegemist on loote kromosoomiveaga, siis reeglina ravimitega ei õnnestu rasedust säilitada – ravimid ei suuda kromosoomidefekte parandada ja loodus teeb oma valiku.

 

Jälgimine, medikamendid või puhastus

Kui rasedus on siiski katkenud, hinnatakse naistearsti sõnul ema seisundit, verekaotuse hulka ning võimalusel tehakse ka ultraheliuuring, et vaadata, kas emakas on tühjenenud täielikult või on emakasse jäänud veel rasedusosiseid. Raseduse katkemise korral on võimalik rakendada kolme taktikat:

  1. äraootav-jälgiv taktika. Kui emakas on täielikult tühjenenud, ema seisund on hea ja verejooksu ei ole, siis ei ole protseduurid vajalikud
  2. medikamentoosne meetod. Ravimitega saab kiirendada emaka tühjenemist ning peetunud raseduse korral kutsuda esile raseduse katkemise. Vajadusel kasutatakse lisaks emakasse toimivatele ravimitele ka valuvaigisteid, kui raseduse katkemisega kaasneb tugev valu.
  3. kirurgiline meetod ehk emakaõõne puhastus. Seda meetodit eelistatakse siis, kui on vaja kiiresti verejooks peatada ja emakast rasedus väljutada. Vahel eelistavad naised emakaõõne puhastust medikamentoossele meetodile, sest protseduur tehakse üldanesteesias ning ebameeldiv olukord lahendatakse kiiresti.

Ehkki igal meetodil on oma plussid ja miinused, pole järgnevaid rasedusi silmas pidades Rulli kinnitusel vahet, millist meetodit on kasutatud.

Raseduse katkemise järel emal üldjuhul vitamiine ja spetsiaalseid toidulisandeid vaja võtta ei ole. Üldjuhul piisab tervislikust toidust. ,,Loodus on aastatuhandete jooksul kujundanud naise keha selliselt, et organism saab ise taastumisega hakkama,” kinnitas Rull. Ta lisas, et kui raseduse katkemise tagajärjel on naine kaotanud tavapärasest enam verd ja hemoglobiini tase on madal, siis on soovitav tarvitada rauapreparaate ja rauarikkaid toiduaineid. Konkreetsed juhised saab aga juba raviarstilt.

Et katkemine võib vanematele ka hingeliselt väga raskeks osutuda, tasub vajadusel abi otsida. Suuremates haiglates on olemas hingehoidjad, psühholoogid, raseduskriisinõustajad, kelle poole saab pöörduda abi saamiseks. Vastavate võimaluste kohta konkreetsetes raviasutustes saab informatsiooni küsida oma raviarstilt ,,Mõne jaoks on suureks abiks internetis olevad sotsiaalvõrgustikud ja teemakohased lehed,” lisas Rull. ,,Inimesed on erinevad ja kaotusvalu leevendamise viisid samuti.”

 

Uuesti ootele

Selle, kui pika aja möödudes võib proovida uuesti viljastuda, dikteerib hinnatud günekoloogi kinnitusel naise enda organism. Kui katkenud rasedus oli väga väike, siis tihtipeale rasestutakse juba järgmise tsükli ajal. Kui rasedus katkes hiljem, näiteks 12.-16. nädalal, võib minna paar kuud enne, kui organism on uueks raseduseks valmis.

,,Eelkõige tuleb lähtuda sellest, kunas ema ja terve perekond on uueks raseduseks valmis,” sõnas Rull.

Kui tegemist on esimese katkenud rasedusega, siis tõenäosus, et järgnev rasedus saab lõpuni kantud ning sünnib terve laps, on 75-80%. Kui paaril on juba mitmes rasedus katkenud, siis sõltub palju põhjusest, kuid võimalusena, et järgnev rasedus saab lõpuni kantud ning sünnib terve laps, võib tuua väga ligikaudse tõenäosuse 50%.

Reeglina toimub järgmise raseduse jälgimine tavapäraselt. Erandiks on juhud, kui on teada tegurid, mis raseduse katkemist soodustasid või põhjustasid ja mille toime püsib ka järgmise raseduse ajal. Naistearst tõi näitena välja mõned ema kaasuvad haigused: suhkurtõve, immuunhaigused, verehüübimishäired. Neil puhkudel vajab ema erilist jälgimist ning ravimite ja nende annuste muutmist.

 

Uuringud mõlemale vanemale

Millised uuringud ootavad ees aga naist, kellel mitu rasedust on katkenud?

Rulli selgitusel algab kõik konkreetsemad uuringud ikkagi olukorra kirjeldamisest. Sellest, kuidas on kulgenud eelmised rasedused, kas on olnud raseduste ajal terviseprobleeme, kui palju rasedusi on katkenud. Kas kõikide katkemiste ajal on olnud sama isa või on toimunud partneri vahetust.

Olulisi vihjeid annab ta andmetel ka raseduse katkemise aeg: kui rasedus on katkenud väga varases järgus, on põhjuseks tõenäoliselt juhuslikud kromosoomihäired. Kui aga katkemised on toimunud hiljem, on suurema tõenäosusega põhjuseks mõni muu tegur.

Uuringute ja analüüside planeerimisel lähtutaksegi konkreetsetest juhtumitest. Üsna sageli tehakse naistele, kellel on mitu rasedust katkenud, ultraheli uuring ja mitmed vere analüüsid: hormoonide taseme määramine, autoimmuunhäirete ja verehüübimissüsteemi häirete testid.

Kuna pooled geenid saab loode isalt, siis kromosoomianalüüs tuleb teha mõlemale vanemale. Vahel on Rulli andmetel selgunud, et korduva raseduse katkemise soodustajaks on hoopis mehe sugutrakti põletik või sperma halb kvaliteet. ,,Seetõttu soovitame üha sagedamini probleemsetel juhtudel ka meestel androloogi juurde kontrollile pöörduda,” põhjendas Rull. ,,Normaalne rasedus saab tekkida siis, kui mõlemad partnerid on terved.”

 

Positiivne pilk tulevikku

Ehkki inimestel on naistearsti sõnul kalduvus muretseda juba iga väiksema asja pärast – olgu selleks valutorge või internetist loetud jutt õnnetust olukorrast – tuleb igas situatsioonis lähtuda ikkagi reaalsest olukorrast. Ka kõige õnnetumana näivas olukorras tasub ikkagi lootust säilitada. ,,Elus on paremaid ja halvemaid aegu,” põhjendas hinnatud naistearst. ,,Kui üks-kaks või isegi kolm korda läheb halvasti, siis neljandal korral läheb paremini. Tuleb alati olla valmis oma õnne vastu võtma!”

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*