Noorsoopolitseinik: turvalise liiklemise põhimõtteid tuleb lastele varakult õpetama hakata

banner1
Foto: flickr.com Foto: flickr.com

 

Lapsed õpivad eeskujust. Seda nii suhtlemises, korrahoidmises kui ka näiteks liikluses. Korrakaitsjad soovitavad lastele juba maast madalast ohutu liiklemise põhimõtteid selgitama hakata ning nende täitmisel ise heaks eeskujuks olla. Parimaks õpetajaks on täiskasvanute ühine eeskuju.

Põhja prefektuuri noorsoopolitseinik Marina Aleksejeva selgitusel tuleks turvalise liiklemise põhimõtteid hakata lastele õpetama varakult juba koos esimeste sammudega. See võiks olla asjade loomulik kulg, mis koos lapse arenemise ja uute oskustega välja kujuneb.

 

Foto: openclipart.org

Foto: openclipart.org

Kõige olulisem on Aleksejeva selgitusel terve pere käitumine ning harjumused, mille laps varakult omandab. ,,Kui ema kinnitab lapse turvatooli ning ka ülejäänud pereliikmed on harjunud end ohu vältimiseks turvavööga kinnitama, jätab laps sellise tegutsemise meelde ning suure tõenäosusega kasutab turvavarustust kogu oma ülejäänud elu,” põhjendas ta. ,,Kui vanaema ootab põngerjaga ülekäiguraja juures rohelist tuld ning ületab tee lubava fooritulega, siis võib julgelt loota, et ka laps jätkab selle harjumuspärase käitumisega.”

Määravaks saab noorsoopolitseiniku kinnitusel tegelikult kogu pere ühtne käitumismuster. Kindlasti ei piisa vaid ühe vanema eeskujust ja õpetussõnadest – märksa tulutoovam on see, kui laps õpib ja võtab eeskuju kõigilt lähedastelt, kes liikluses korrektselt ja turvaliselt käituvad. Nii ei teki lapsel segadust ning ta teeb lihtsamini õigel ja valel käitumisel vahet.

Mida vanemaks laps saab, seda rohkem tuleks lisaks enda eeskujule rääkida ning selgitada, miks on oluline liikluseeskirjadest kinni pidada. Sellisel juhul õpib laps tajuma ohtu ning oskab ka tulevikus iseseisvalt liikluses enda turvalisuse eest seista.

Aleksejeva selgitusel ei tohiks last kindlasti hirmutada, pigem tasub teda liiklemisel julgustada ning koos elementaarseid liiklustõed üheskoos läbi teha. Olgu selleks siis koos üle tee minemine, valgusfoori tulede selgeks õppimine, jalgrattaga sõitmine, turvavarustuse kasutamine (autos turvavöö, rattaga sõitmisel kiiver ning pimedal ajal helkuri kasutamine) ning kergliiklusteel liiklemine.

Ennekõike peaks õpetama tähelepanelikkust. Selle kuldreegliks olgu ,,peatu, kuula ja vaata.” See tähendab, et enne tee ületamist, ka ülekäigurajal ning lubava foori tulega, tuleb veenduda, et auto annab teed. Õnnetuse korral saab viga alati nõrgem pool, autoga kokkupõrkel siis kas jalakäija või jalgrattur.

Aleksejeva tõi möödunud aastast välja kurva näite selle kohta, kus laps, arvestades enda eesõigusega teed ületada, sõitis rattaga ette operatiivsõitu teinud kiirabiautole. ,,Ka sellistest erandjuhtudest, nagu vilkuritega sõitva operatiivsõiduki eesõigus, on mõistlik üle rääkida,” soovitas noorsoopolitseinik.

Ta soovitusel tasuks koolieelikuga enne kooliaasta algust üheskoos koolitee läbi käia ning juhtida lapse tähelepanu erinevatele liiklusmärkidele, ülekäiguradadele ning ühistranspordipeatustele. ,,Läbiharjutatud tee jääb lapsele paremini meelde, samuti tunneb laps harjunud teelõigul end turvaliselt ning oskab erinevatele liiklusohtudele ka õigeaegselt reageerida,” põhjendas Aleksejeva.

 

Kõigi täiskasvanute eeskuju

Ta lisas, et koduse eeskuju ning õpetuse kõrval tuleks arvestada, et iga täiskasvanu roll lastele oma eeskujuga turvalisust sisendada, on ülimalt oluline. ,,Mida selgitada lapsele, kes küsib oma vanemalt, miks see tädi punase tulega, või too onu vales kohas üle tee läheb?” põhjendas Aleksejeva. ,,Ehk kõik täiskasvanud võiksid mõelda oma tegutsemise tagajärgedele, mida liikluseeskirjade rikkumine endaga kaasa võib tuua. Lapsed õpivad ennekõike eeskujust.”

Noorsoopolitseiniku andmetel teevad politseinikud turvalise liiklemise õppepäevi eelkõige koolieelikutele ning esimese klassi lastele, kes juba iseseisvalt liikluses peavad hakkama saama. Ta kinnitusel on korrakaitsjatel hea koostöö nii lasteaedade kui ka koolidega, kus ollakse kohtutud nii õpetajate, laste ning nende vanematega, üheskoos erinevaid liiklusolukordi läbi mängitud ning turvalise liiklemise algtõdesid üle korratud. Ta kinnitusel jätkub töö ka põhi- ja keskkoolis. Samuti osalevad politseinikud regulaarselt erinevatel liiklusteemalistel üritustel.

Lisaks korrakaitsjate, õpetajate ning pere õpetusele, leidub turvalise liiklusõpetuse abimaterjale nii internetis kui ka raamatukauplustes. Aleksejeva kinnitusel on tegu väärt materjalid, mida tasub kindlasti järgida.

Noorsoopolitseinik soovitab jälgida Maanteeameti kodulehte ning erinevaid lastele suunatud lehekülgi nagu lastekas.ee ja liikluskasvatus.ee.

 

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*