Sünnitoetaja: Põhjus, miks naistele meeldib, et neil oleks lisaks mehele tugiisikuna ka sünnitoetaja, on tavaliselt teistmoodi mõistmine ja usaldus, mis tekib kahe naise vahel

banner1
Foto: pixabay.com Foto: pixabay.com

 

Suur osa naistest kutsub sünnitusele toeks oma mehe, lapse isa. On ka neid, kes paluvad abiks mõne teise lähedase. Üha enam kutsutakse lisaks appi veel ka nö professionaalne tugiisik, sünnitoetaja ehk doula. Küsimustele selle kohta, milline on sünnitoetaja roll sünnitusel, millist kasu see sünnituse kulule tuua võib ning KUIDAS enda kõrvale sobiv toetaja leida, vastasid sünnitoetaja, hingamisterapeut ja lastearst Lembe Allik ning sünnitoetaja ja hingamisterapeut Inge Bachaus.

 

Kes on sünnitoetaja?

IB: Sünnitoetaja on enamasti naise usaldusisik, kes on sünnituse ajal pidevalt kohal abistamas, toetamas ja julgustamas. Ta aitab leevendada pinget füüsiliselt ja emotsionaalselt, hoolitseb selle eest, et tulevased lapsevanemad tunnevad ennast sellel olulisel sündmusel toetatuna ja informeerituna. Sünnitoetaja aitab vähendada stressi ja pinget, lõdvestuda ja rõõmu tunda, sest sünnitus saab toimuda ainult turvalises keskkonnas. 

Sünnitoetaja roll algab vahel juba lapsesaamise planeerimisel, kuid sageli raseduse ajal. See võib saada alguse siis, kui lapseootel naine tuleb rasedate toetusringi, otsib leevendust emotsionaalsele või füüsilisele vaevusele või soovib terviklikku ettevalmistust sünniks. Olulisim põhjus, miks naised valivad lisaks ämmaemandale sünnitoetaja toetuse, ongi ühelt poolt pikaajalise koostöö käigus tekkinud vastastikune usaldus, mõistmine ja lähedus ning teisalt sünnitoetaja järjepidev katkematu kohalolek nii sünnitusprotsessi kestel kui pärast. Sünnitoetaja on valdavalt naise kõrval algusest lõpuni – see annab naisele suurema turvatunde, mis on sünnituse sujuvaks kulgemiseks hädavajalik. Põhjus, miks naistele meeldib, et neil oleks lisaks mehele tugiisikuna ka sünnitoetaja, on tavaliselt teistmoodi mõistmine ja usaldus, mis tekib kahe naise vahel. 

Sünnitoetajad ei lähene sünnitusele meditsiinilistest tõekspidamistest. Samas on sünnitoetajaid, kellel on ka meditsiiniline haridus.

LA: Algallika sünnitoetaja on inimene, kes on pühendunud pere (naine, mees ja laps) toetamisele raseduse ajal, sünnituse ajal ja pärast sünnitust. Sünnitoetaja kuulab kõike, mida rase soovib jagada, koos leitakse üles alateadvusesse kinnistunud negatiivsed mõttemustrid ning erinevate spetsiaalselt selleks välja töötatud dialoogide, meditatsioonide, lõdvestumis- ja hingamistehnikate abil tehakse järk-järgult tööd mustrite muutmiseks. Kõik selle nimel, et eelolev sünd saaks toimuda võimalikult rahuldustpakkuvalt, et ema sünnitaks ilma hirmuta, lõdvestunult ja teadlikult, kogedes oma keha jõudu ja toetudes oma intuitsioonile, et laps kogeks sündides armastuse kohalolu. Algallika sünnitoetaja muutub korduvate kohtumiste käigus (tavaliselt iga 1-2 nädala järel) pere usaldusisikuks, kelle pakutud toetust on rasedal/sünnitajal lihtne vastu võtta.

 

Kui populaarne on EESTIS sünnitoetajate kaasamine sünnitusele?

IB: EESTIS on sünnitoetaja roll järjest populaarsem, kuna teadvustatakse nii sünni mõju lapse elule ja ka abistava inimese vajadust peamiselt naise jaoks.

LA: See on järjest enam leviv teenuse vorm. Info sünnitoetajate kohta liigub peamiselt praegu suuliselt inimeste kaudu, kes on juba kogenud sünnitust koos toetajaga.

 

Milles seisneb sünnitoetaja roll sünnitusel? Kas sünnitoetaja roll kodu- ja haiglasünnitusel on kuidagi erinev?

IB: Sünnitoetaja roll erineb kodu ja haiglasünni puhul vähe, juhul kui tegemist on sarnaste tingimustega. Erinevused tulevad esile siis kui tingimused on erinevad. Näiteks, kui ta on kodusünni juures viibiv ainuke toetaja või kui tegemist on ahiküttega korteriga või siis kui kodus on kogu pere ja samal ajal tuleb hoolitseda ka vanemate laste heaolu eest. 

Haiglas võib olla jällegi suurem vajadus julgustada naist lõdvestuma, juhul kui personal ei saavuta usalduslikku kontakti naisega või kui teostatavad protseduurid mõjuvad naisele hirmutavalt, ebamugavalt või põhjendamatult ja seetõttu ka sünnitegevust takistavalt. 

Minu arvates vajab naine kodus olles vähem toetust kui haiglas, sest kodus tunneb naine ennast pigem lõdvestunult, aga kindlasti mitte iga naine, võib olla ka vastupidi.

LA: Kas sünd toimub kodus või haiglas, see on sünnitaja sügavalt isiklik valik. Oluline on, et sünnitaja tunneks ennast turvaliselt. Vahel on turvaline koht haigla, vahel kodu. 

Minu kogemuse põhjal on sünnitoetaja roll haiglas ja kodus erinev. Kodus on kõik sünnituse juures viibivad inimesed sünnitaja valitud, kõik positiivselt meelestatud ning jagavad mõtet (ja mõte on materiaalne), et sünnitus on turvaline, loomulikult ja voolavalt kulgev imeline protsess. Igal sünnitusel on oma tempo, mida kõik juuresviibijad aktsepteerivad. Tekib sünergia, mis hõlbustab protsessi. Kui ka ämmaemand on koju kutsutud, siis sünnitoetaja peamiselt aitab naisel sügavalt hingata ja lõdvestuda, tuletab meelde positiivseid afirmatsioone, julgustab naist väljendama veel viimaseidki hirme, mis võiksid muidu sünniprotsessi takistada, vajadusel teeb sünnitajale massaaži, vajadusel pakub tuge ka sündiva lapse isale, veesünnituse korral abistab ka tehnilistes küsimustes seoses basseiniga. Sünnitoetaja jääb peale lapse sündi vähemalt kaheks tunniks (vahel ka kauemaks) perele toeks ema nõustamiseks, ruumi koristamiseks jms.

Kui ämmaemandat sünni juures ei viibi, siis on Algallika sünnitoetaja võimeline täitma ka ämmaemanda rolli, v.a rebendite õmblemine. Õnneks esineb kodus sünnitades rebendeid väga harva.

Haiglasünnitusel on sünnituse juures meditsiiniline personal, kes on head professionaalid, kuid kahjuks sünnitajale võõrad juhuslikult valves olevad inimesed. Sünnitoetaja roll on jälgida, et personal arvestaks sünnitaja poolt koostatud sünniplaani nii palju kui vähegi võimalik, ta on nagu sidemeheks personali ja sünnitaja vahel. Eesmärk on, et võimalikult vähe häiritaks protsessi loomulikku kulgu, et võimalikult vähe toimuks rutiinseid protseduure (KTG, vaginaalsed läbivaatused, anamneesi küsitlused), mille teostamine tavaliselt aeglustab sünnitegevust või peatab selle hoopis. Samas, kui tõesti on veenev vajadus mingit protseduuri teostada, on sünnitoetajast abi, et sünnitajat veenda selle vajalikkuses. Kõik naise tahte vastased sekkumised teatavasti pidurdavad sünniprotsessi. Sünnitoetaja aitab ka haiglapalatit hubasemaks muuta (mahe valgus kalkide laetulede asemel, vaikne taustamuusika – delfiinide hääled), pakub sünnitajale tihedasti juua, sest sügaval hingamisel kaotab organism vett, aitab õpitud viisil hingata tuhude ajal ja lõdvestuda vaheajal, peale lapse sündi hoolitseb, et laps saaks kohe rinnale ja et nabanööri ei lõigataks läbi enne pulsatsioonide lõppu. Sünnitoetaja on lihtsalt kogu aeg pere jaoks olemas. Sünnitajad on hiljem öelnud, et just see lõi turvatunde, et sünnituse juures oli tuttav inimene, kes teadis kõiki nende muresid ja keda nad usaldasid. Ning on üldteada, et naine sünnitab rahuldustpakkuvalt siis, kui tunneb ennast kaitstuna.

 

Kas ja KUIDAS saavad sünnitoetajad oma väljaõppe?

IB: Väljaõpe on erinev. Peamiselt on sünnitoetaja õppinud kursustel ja loengutel, mida viivad läbi aastakümneid tegutsenud sünnitoetajad või ämmaemandad. Palju ammutatakse infot ka iseseisvalt ja väga palju tuginetakse enda kogemustele. MTÜ Sünni Vägi sünnitoetajad on valdavalt läbinud nii Algallika Protsess ja Hingamistöö 3-aastased koolitused, kus eelkõige tegeletakse enda sünnil toimunud traumade ja negatiivsete otsuste tervendamisega, õpitakse Algallika hingamisterapeudiks, läbitakse ka 10-päevane spetsiaalse sünnitoetajate koolitus Binnie A. Dansby juhendamisel. Lisaks järjepidev professionaalne supervisioon ning täiendavad kursused.

LA: Saan rääkida Algallika sünnitoetajast: 3-aastane koolitus oma ja teiste sünnimustrite tervendamisest, millele lisandub 160 tundi õpet spetsiaalselt rasedate ja sündide toetamise teemadel. Õpetajaks Binnie A. Dansby, kellel on enam kui 30 aasta pikkune kogemus rasedate igakülgsel toetamisel ning sündide vastuvõtmisel armastaval viisil. Kus ja KUIDAS muud sünnitoetajad ja tugiisikud on väljaõppe saanud ja milline on nende osa sünnituse juures, selle kohta puudub mul kahjuks teave.

 

Miks ja millal võiks naine sünnitoetaja sünnitusele kutsuda?

LA: Sünnitoetaja kaasamine või mitte kaasamine on sügavalt iga naise vaba valik. Oluline on, et oleks olemas kättesaadav info selle võimaluse olemasolu kohta. Sünnitoetajat pole mõttekas kutsuda lihtsalt ainult sünnitusele – sellisel juhul oleks ta samamoodi juhuslik professionaal nagu haigla personalgi enamasti. Reeglina pole Algallika sünnitoetajad nõus ka osalema ainult sünnitusel ilma naist eelnevalt tundmata. Mina olen mõnikord olnud toeks ka ainult sünni juures, kuid ainult siis, kui ma seda naist tunnen ja tean juba tema eelmise lapse raseduse ja sünni kaudu. Sünnitoetaja mõte on see, et sünnitaja usaldab teda, et tutvus on kestnud juba mõnda aega raseduse jooksul – ainult siis saab sünnituse ajal „ühes rütmis ja hingamises” olla.

IB: Naine võib sünnitoetaja sünnitusele kutsuda siis, kui tunneb selleks soovi või vajadust. See võib tuleneda soovist saada parimat sünnitamise kogemust mis võimalik ja soovist olla toetatud. Olulisim siiski ongi usaldus, et just see inimene on ainult selle pere jaoks kohal järjepidevalt toetamas. Samuti võib olla soov, et keegi lihtsalt aitab meeles pidada lapse osalust ja seda, et laps on samal ajal teadvel ja õppimas elu kohta. Kui energia on väga intensiivne, siis võib ümbritsevatel see lihtsalt tähelepanuta jääda. Seetõttu ongi väga oluline iseenda sünnikogemuste läbi töötamine kõigil, kes viibivad sünni juures, et enda hirmude või traumade tõttu ei unustaks kõige olulisemat – last. 

Siin on vaja lahti seletada asjaolu, et sageli keskendutakse ainult lapse füüsilisele heaolule, kuid inimese elus ei ole oluline ainult füüsiline pool. Sama oluline on tema psühholoogiline ja emotsionaalne külg. Tänapäeva sünnitustubades ununeb see kahjuks liiga sageli ja seetõttu on ka hea sünnitoetaja olemasolu, kes seda poolt meelde tuletab. On oluline, et last märgataks ja temaga kogu sünnitegevuse aja suheldaks.

 

KUIDAS sobivat sünnitoetajat leida?

IB: Sünnitoetajaid leitakse vahel soovituste kaudu või internetist. Enamasti siis, kui lapseootel pere on tutvunud sünnitoetajaga raseduse ajal, osaledes rasedate toetusringis või sünniks ettevalmistaval kursusel, kus tekib sünnitoetajaga usalduslik suhe ja julgetakse teda kaasata oma sügavamatesse tunnetesse ning vajadustesse. 

LA: Kes on kellele sobiv, see ongi tark raseduse ajal välja selgitada. Inimesed on erinevad ja vajadused on erinevad. Algallika sünnitoetust pakkuvate inimeste andmebaas saab lähiajal üles kodulehele synnivagi.ee – suurem enamus Algallika sünnitoetajaid on MTÜ SünniVägi liikmed. Seni on ühendust võetud e-kirja teel või telefonitsi ja ma polegi küsinud alati, KUIDAS mind leiti.

 

Kui pikalt enne sünnituse tähtaega tuleks sünnitoetajaga ühendust võtta?

LA: Esmarasedal – mida varem, seda parem. Korduvrasedal vähemalt paar kuud enne sünnitust, juhul, kui eelmise lapsega on on raseduse jooksul juba kõik teemad läbitud. Murede või probleemide korral on parem ikka varem pöörduda.

IB: Sünnitoetajaga kokkuleppe sõlmimiseks ei ole kindlat aega. Minu jaoks isiklikult on küll aga oluline, et oleksime selle perega juba eelnevalt tuttavad ja koostööd teinud. Et ma saan juba varem teada pere vajadustest, ootustest ja hirmudest. See aitab sünnitustoas hoida armastavamat ja turvalisemat keskkonda. Tean aga enda õpetajate kaudu, et kõikide kogenud sünnitoetajate jaoks ei ole see nii oluline. Mulle on tähtis, et see pere on ise ka varem tunnetanud, kas ma neile sobin, kas me mõistame teineteist. Siis võib kutse tulla mitu kuud varem või juba sünnitegevuse ajal. Jättes kutse esitamise viimasele hetkele, võib aga lihtsalt juhtuda, et sünnitoetaja ei ole vaba.

 

Kas on mingeid uuringuid või informatsiooni selle kohta, millist kasu toob sünnitoetaja osalemine sünnitusel?

IB: On tehtud palju uuringuid või küsitlusi, KUIDAS ainuüksi rahuliku ja lõdvestunud naise sünnituse juures viibimine vähendab sekkumise vajadusi ja naine tuleb sünnitusega kergemini toime. 

Näiteks aastal 2012 avaldati USA teadlaste poolt suuremahuline uurimus (kaasatud oli u 15 000 naist), milles leiti, et naised, kellele võimaldati järjepidevat, katkematut toetust, sünnitasid suurema tõenäosusega loomulikult, ning nende puhul oli väiksem tõenäosus valuvaigistite või epiduraali kasutamiseks, sünnitusega seotud negatiivseteks emotsioonide tekkeks, vaakumsünnituseks ja keisrilõikeks. Alagrupi analüüs näitas ka, et järjepidev toetus oli kõige efektiivsem neil juhtudel, kui toetaja ei olnud pärit haigla töötajate seast ega naise enda sotsiaalsest võrgustikust. Teadlaste järeldus kõlas: „Sünnituse ajal pakutaval katkematul toetusel on kliiniliselt tähendusrikkad eelised nii naisele kui lapsele, ning puuduvad teadaolevad kahjulikud küljed. Kõik naised peaksid olema toetatud kogu sünnituse ja sünni protsessi vältel.“ (Hodnett jt, Continuous support for women during childbirth. (http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23076901). Ka oma kogemusest saame öelda, et võib tõesti nõustuda nendega, kes ütlevad, et sünnitoetaja on justkui üks valuvaigisti liik.

LA: Üldine kogemus on, et toetaja juuresolekul sünnitavad naised kiiremini ja kergemini loomulikul viisil, keisrilõigete arv väheneb.

 

Sünnitoetajaks olemine nõuab ilmselt omajagu aja- ja energiakulu. KUIDAS sünnitoetaja ise sellega toime tuleb?

LA: Sünnitoetajaks olemine nõuab oma isikliku aja ja energia panustamist, see nõuab pühendumist. Samas on väga suur rõõm olla terve ja õnnelikult sündinud lapse sünni tunnistajaks. Olles teadlikud hingamisprotsesside abil enda ja teiste sünde uuesti kogenuina, et vastsündinu on sünni ajal teadlik toimuvast ja teeb eluliselt üliolulisi otsuseid ning et see, kuidas laps siia ilma vastu võetakse, on määrava tähtsusega edaspidise elu jaoks, siis sünnitoetaja kasu ongi just see, et kui ema tunneb ennast turvaliselt ja toetatuna, siis tunneb seda ka laps. Õnnelikuna sündinud lapsel on tugev positiivne stardipositsioon nii psüühiliselt kui ka kehaliselt. See kindel teadmine, et teed õiget asja, annab õnne ja tänulikkuse tunde ka toetajale.

 

Kas ja KUIDAS võiks sünnitoetajast abi olla enne ja ka pärast lapse sündi?

LA: Raseduse ajal kas üksikkonsultatsioonid (vt eespool kirjeldusi) või Algallika sünnitoetuse rasedate gruppides osalemine. Peale sünnitust tugi ja nõu vastavalt ema/pere vajadustele: imetamisnõustamine, tugi ema depressiooni korral, ärakuulamine, nõustamine, lapsega varajase terviksuhtlemise õpetamine jms.

IB: Enne lapse sündi aitab sünnitoetaja naisel sünnituseks ja mehel toetuseks valmistuda. Olenevalt sünnitoetajast ja tema ettevalmistusest võib sünnitoetaja olla toeks emotsionaalselt ja psühholoogiliselt, õpetada sünnituseks väga vajalikke lõdvestumistehnikaid, anda toitumisalast nõu, õpetada rasedusaegset võimlemist või toetada teraapia seanssidega. Pärast sündi võib olla abiks lapse imetamise juures, lapse ja enda eest hoolitsemisel või ka kodustes töödes, kui see peaks olema vajalik.

 

Kui on midagi, mida ma ei küsinud, kuid sooviksite antud teema kontekstis lisada, siis see on igati teretulnud.

IB: Pean veel väga oluliseks sünnitoetaja julgustavat osalust, meie kultuuriruumis ja ajas, kus kohati on naistel sünnitusega väga palju hirme ja ebakindlust. 

LA: Sünnitoetamine on protsess, arenev ja ajas muutuv suhe toetaja ja naise/pere vahel. Mina rõhutaksin eraldi veel seda, et ema ja laps on üks tervik ja on seda ka peale sündi. Lapse emast eraldamine on drastiliste tagajärgedega lapsele nii vaimses, psüühilises kui ka kehalises plaanis. Sünnitoetaja üks ülesandeid on hoolitseda selle eest, et seda ei juhtuks. Kahjuks on eraldamine keisrilõike sündide korral haiglates veel senini levinud praktika. Ilmselt ei ole teadlikkus lapse teadvelolekust veel kõigil meedikutel teada, antakse oma parim hoolitsedes ainult vastsündinu füüsilise keha eest.

 

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*