Teadlikvanem.ee soovitab: uus dokumentaalfilm „MikroSünd“ avaldab lapse sünni mikroskoopilised saladused

banner1
,,Isikliku kogemuse põhjal ja olles kuulanud filmis esitatud teadlaste seisukohti, olen veendunud, et pärast sündi on lapse tervise seisukohast talle parim koht „emaüsas“, nüüd asub see väljaspool ema keha – ema rinnal,“ selgitas Kadri Aua MTÜ-st Sünni Vägi. ,,Jah, nüüd pole enam laps nabanööriga ema külge kinnitatud ning ta saab isesesivalt hakkama hingamise ja toidu seedimisega, kuid lapse ja ema kehad töötavad endiselt imelises vastastikku toetavas sümbioosis. Nii et kui ma saaks soovida kuldkalalt ainult ühe soovi selleks, et lapsed ja emad oleksid tervemad ja õnnelikumad, siis ma soovin, et vastsündinud last ei eraldata emast vahetult pärast sündi, et laps jääb emaga ühendatuks. Eriti, kui sünnitus ja sünd olnud rasked või sekkumisterohked.“ Foto: erakogust ,,Isikliku kogemuse põhjal ja olles kuulanud filmis esitatud teadlaste seisukohti, olen veendunud, et pärast sündi on lapse tervise seisukohast talle parim koht „emaüsas“, nüüd asub see väljaspool ema keha – ema rinnal,“ selgitas Kadri Aua MTÜ-st Sünni Vägi. ,,Jah, nüüd pole enam laps nabanööriga ema külge kinnitatud ning ta saab isesesivalt hakkama hingamise ja toidu seedimisega, kuid lapse ja ema kehad töötavad endiselt imelises vastastikku toetavas sümbioosis. Nii et kui ma saaks soovida kuldkalalt ainult ühe soovi selleks, et lapsed ja emad oleksid tervemad ja õnnelikumad, siis ma soovin, et vastsündinud last ei eraldata emast vahetult pärast sündi, et laps jääb emaga ühendatuks. Eriti, kui sünnitus ja sünd olnud rasked või sekkumisterohked.“ Foto: erakogust

Sünd, sünnitus ja sünnikogemus ei piiritle end nende tundide või päevadega, mil naine last haiglas või kodus ilmale toob. Ikka ja uuesti jõuab teadus selleni, et sünnikogemuse mõju ulatub palju kaugemale. See võib mõjutada lapse tervist ning elu.

Sel laupäeval esilinastub paljudes riikides uus dokumentaalfilm ,,Microbirth” (,,MikroSünd”). Filmis lähenetakse sünnile uudsel viisil – läbi mikroskoobisilma, ning selle põhifookuseks on, kuidas kaasaegsed sünnitustavad võivad muuta meie lapsed haigustele oluliselt vastuvõtlikumaks.

Pressiteate järgi põhineb film värsketel teadustöödel ning selles uuritakse koos tuntud Põhja-Ameerika ja Ühendkuningriigi teadlastega, kuidas kaasaegsete sünnitustavadega võidakse sekkuda elutähtsatesse bioloogilistesse protsessidesse, muutes lapsed terveks eluks haigustele potentsiaalselt vastuvõtlikumaks.

Filmis uuritakse erinevaid võimalikke seletusi. Kui laps on sündinud keisrilõike abil, siis teadlaste oletuste kohaselt võib see muuta lapse mikrobioomi „külvi“ – üliolulist heade bakterite ülekandumist sünnituse käigus emalt lapsele. Teadlased arvavad, et see võib viia lapse immuunsüsteemi ebatäieliku väljakujunemiseni. Teise hüpoteesi kohaselt võib vaginaalse sünni protsess iseenesest, seal hulgas sünnituse käigus toodetav hormoonide kokteil, põhjalikult mõjutada beebi immuunregulatsiooni ja ainevahetust.

Sünd mõjutab tervist

Kadri Aua MTÜ-st Sünni Vägi selgitas, et filmi autorid Toni Harman ja Alex Wakeford tegid paar aastat tagasi filmi ,,Freedom For Birth” (,,Sünd Vabaks”), milles käsitleti sünnituse inimõiguste teemat. Selle aasta alguses ilmus aga teade, et on võimalik toetada samade tegijate uue sünniteemalise filmi ,,MikroSünd” (,,Microbirth”) loomist. Filmitegijate eesmärgiks oli, kaasates maailma tippteadlasi, uurida ja leida vastuseid küsimusele, kas mittenakkuslike haiguste esinemise hoogne kasv viimastel kümnenditel on seotud lapse sünnil toimuvate meditsiiniliste sekkumiste samahoogsa sagenemisega.

,,Mõistsime, et see on film, mis võib olla oluliseks tõukeks, mille najal muutuks inimeste nägemus sünnist ja sünnitusest,” põhjendas Aua seda, kuidas kõne all olev film Eesti vaatajateni jõudis. ,,Mõistsime, et sellel filmil on tõesti potentsiaal tuua tähelepanu sellele, et kõigi nende hiilgavate teaduse- ja meditsiinisaavutuste juures, on veel liiga palju lahtisi otsi selleks, et me saaksime täie veendumusega öelda, millised on sünnitusel kasutatavate tavapäraseks muutunud sekkumisviiside pikaajalised mõjud sündiva

lapse tervisele kogu tema hilisema elu vältel.” Ta lisas, et mõtlemapanev on asjaolu, et erinevate sekkumiste pikaajalisi mõjusid pole eriti põhjalikult uuritud ning näiteks sünteetilise oksütotsiini kasutamise mõjusid on USAs juba raske uurida, kuna neid lapsi, kelle emale sünnitusel sünteetilist oksütotsiini ei ole manustatud, on seal vähe.

Aua sõnul otsustas MTÜ Sünni Vägi, et selles filmis esitatud mõtlemapanevad faktid ning hulk suuri ja tähtsaid küsimusi, peaksid kindlasti jõudma võimalikult paljude Eesti inimesteni: nii sünnitust plaanivatele perede kui sünnitusabi meditsiinitöötajateni, nii õpilaste kui pensionärideni, nii poliitikute ja uurimistööde rahastajate kui teadlasteni, kõigini, kellele on oluline siinse inimkonna olevik ja tulevik. ,,Seepärast tõlkisime filmi eesti keelde ning taotlesime endale filmi avaliku esitamise õiguse,” põhjendas ta.

Kõne all oleva filmi sisuks ja eesmärgiks ei ole meditsiini kõrvale heita. ,,Filmis kindlasti mitte ei kutsuta üles meditsiinilistest sekkumistest loobuma,” kinnitas Aua. ,,Need sekkumised on paljudel juhtudel hädavajalikud ning võivad päästa elusid.”

Loomulik on loomulikum

Kadri Aua kinnitusel näitavad uued teadusuuringud, et kui lapse sündimise loomulikesse protsessidesse sekkutakse või neist minnakse üldse mööda, siis võivad sellel olla kurvad tagajärjed laste eluaegsele tervisele. Ta tõi välja, et uusimad teadustööd viitavad, et sünteetilise oksütotsiini kasutamine sünnituse esilekutsumiseks või kiirendamiseks, antibiootikumid, keisrilõige, rutiinne ema ja lapse eraldamine koheselt pärast sündi ning beebi kunsttoiduga toitmine võivad olulisel määral suurendada laste riski haigestuda mõnda tõsisesse haigusesse hilisemas elus, nt astma, diabeet, rasvumine, tsöliaakia.

Aua kinnitusel pakub ,,Mikrosünd” välja ka võimaliku lahenduse. ,,Kõik need uued teaduslikud saavutused pakuvad meile ka suurepärast võimalust,” kinnitas ta. ,,Ja kui me haarame koheselt härjal sarvist, siis on meil võimalik oma laste eluaegset tervist parandada.”

Ta kirjeldas, et selleks suurepäraseks võimaluseks on igakülgselt toetada sünnitusel ja pärast sündi ema kasulike mikroobide ülekandumist lapsele ning lapses end sisse seadnud mikroobidele vajaliku toidu pakkumist. Ema mikroobide ülekandumine lapsele saab toimuda loomulikul vaginaalselt sünnitusel, kui laps läbib sünnikanali, ning seejärel kohesel lapse ja ema nahk-naha vastu kontakti abil, mis on võimalik nii vaginaalse- kui keisrisünni järgselt. Mikroobide ülekandumist soodustab ka rinnaga toitmine, samuti on rinnapiim just täiusliku koostisega, et anda lapse kõhus pesitsevatele headele mikroobidele vajalikku toitu. ,,Ema mikroobide ülekandumine lapsele on vajalik selleks, et lapse immuunsüsteem korralikult välja areneks ning ainevahetus toimiks,” põhjendas Aua. ,,Kui sünni ajal või koheselt pärast sündi heade mikroobide ülekandumist ei toimu, siis ei saa lapse immuunsüsteem kunagi päris ,,valmis”. Nõrk immuunsüsteem võib teadlaste sõnul olla aga seostatav selliste mittenakkuslike haiguste tekkega nagu astma, diabeet, rasvumine,” lisas ta, tuues välja, et mainitud haigused omakorda soodustavad muude haiguste teket moodustades nõiaringi.

,,Kui me lapse sündimisel saame pelgalt loomuliku vaginaalse sünni, sünnijärgse nahk-naha vastu kontakti ning rinnaga toitmise toetamisega teha nii palju laste tuleviku tervise heaks, siis on ju kindlasti küllaga põhjust vaadata sünnitusel toimuvale selle pilguga, et kuidas seda kõike kõige paremini toetada,” usub Aua.

,,Isikliku kogemuse põhjal ja olles kuulanud filmis esitatud teadlaste seisukohti, olen veendunud, et pärast sündi on lapse tervise seisukohast talle parim koht „emaüsas“, nüüd asub see väljaspool ema keha – ema rinnal,“ lisas ta. ,,Jah, nüüd pole enam laps nabanööriga ema külge kinnitatud ning ta saab isesesivalt hakkama hingamise ja toidu seedimisega, kuid lapse ja ema kehad töötavad endiselt imelises vastastikku toetavas sümbioosis. Nii et kui ma saaks soovida kuldkalalt ainult ühe soovi selleks, et lapsed ja emad oleksid tervemad ja õnnelikumad, siis ma soovin, et vastsündinud last ei eraldata emast vahetult pärast sündi, et laps jääb emaga ühendatuks. Eriti, kui sünnitus ja sünd olnud rasked või sekkumisterohked.“

Sõltumatu dokumentaalfilm

,,MikroSünd” on uus täispikk dokumentaalfilm, milles lähenetakse sünnile hoopis uuel viisil – läbi mikroskoobisilma. Uurides värskeimaid teadustöid, näidatakse filmis, kuidas see, mil moel me sünnitame, mõjutab meie laste tervist kogu nende elu jooksul ning võib isegi mõjutada inimkonna tulevikku.

Filmis uuritakse koos tuntud Põhja-Ameerika ja Ühendkuningriigi teadlastega, kuidas kaasaegsete sünnitustavadega võidakse sekkuda olulistesse bioloogilistesse protsessidesse muutes meie lapsed potentsiaalselt haigustele vasutvõtlikumaks nende hilisemas elus.

Teadlastest saavad sõna Cornell’i Ülikooli immunotoksikoloogia professor Rodney Dietert, Inimese Mikrobioomi Programmi direktor ning New York’i Ülikooli siirdemeditsiini professor Martin Blaser, New York’i Ülikooli meditsiiniteaduskonna dotsent Maria Gloria Dominguez Bello, Londoni Imperial College’i sünnitusabi emeriitprofessor Philip Steer, Londoni Imperial College’i neonataalse meditsiini professor Neena Modi, Londoni Imperial College’i neonataalse meditsiini teadur Matthew Hyde, North Carolina Ülikooli (Chapel Hill) käitumise neurobioloogia professor Sue Carter, Illinois’ Ülikooli (Chicagos) naiste, laste ja pere terviseteaduse dotsent Aleeca Bell, Sussex’i Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor ning Ülemaailmse Tervisepoliitika Keskuse direktor Stefan Elbe, Alberta Ülikooli pediaatria professor ning Synergy in Microbiota Research kaas-juhtivuurija Anita Kozyrskyj, Yale’i Ülikooli õenduse dotsent Jacquelyn Taylor, Western Sydney Ülikooli ämmaemanduse professor Hannah Dahlen, Londoni King’s College’i ämmaemanduse professor ning Royal College of Midwives president Laesley Page.

,,MikroSünd” on sõltumatu film, mille on tootnud Alto Films Ltd. Filmi on loonud ja tootnud briti filmitegijad Toni Harman ja Alex Wakeford. Nende eelmine film “Freedom For Birth” (,,Sünd vabaks”) esilinastus rohkem kui 1100-l avalikul esitusel 50-s riigis aastal 2012. Film „MikroSünd“ on esitatud Life Sciences Film Festival Praha 2014 auhinna nominendiks.

MikroSünd” esilinastub sadadel avalikel esitlustel üle maailma laupäeval, 20. septembril 2014. Film on eestikeelsete subtiitritega ning kestab umbes 60 minutit.

Eestis toimub filmi esilinastus toimub 20. septembril 2014 kell 12.00 Tartu Ahhaa keskuse Lektooriumis. Pärast filmi vaatamist on soovi korral võimalik esitada küsimusi kogenud ämmaemand Siiri Põllumaale Eesti Ämmaemandate Ühingust, sünnitoetajatele MTÜ-st Sünni Vägi ning TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika teadur Triinu Visnapuule.

Tallinnas saab filmi vaadata 29. septembril 2014 kell 18.00 Kinomajas, Uus tn 3. Filmi toob vaatajateni MTÜ Sünni Vägi.

Vaata filmi treilerit siit

Vaata filmi kohta lähemalt siit

bänner

Leave a comment

Your email address will not be published.

*