Ühe ema lugu: imetamisest loobumise valehäbi

banner1
Foto: Flickr.com Foto: Flickr.com

 

Rinnapiima ja imetamise olulisusest on palju räägitud. Ometi ei jää mitmete vanemate oodatud ja eeldatud imetamissuhe oma lapsega pikalt püsima. Võib juhtuda, et kuigi lapse sünni eel on kindlad imetamismõtted peas, lähevad asjad juba algusest peale vales suunas ning üsna varsti leiab ema end mõttelt pudelitoidule üle minna. Oma loo rääkis noor ema, keda mõte imetamise olulisusest ning ümbritsevate halvustavad kommentaarid panid esiti loobumiseks põhjuseid otsima ning seejärel mitmeks kuuks lapseteemalisi arutelusid pelgama.

20-aastane Katri (nimi muudetud) soovis oma kogemusest rääkida varjunime all. Seda põhjusel, et ka suur osa tema lähikondlastest ei tea, et ta lõpetas oma lapse imetamise mitte lahendamatute probleemide, vaid hoopis tunde tõttu, et ta lihtsalt ei taha seda enam teha.

Imetamise olulisuse oli naine enda jaoks läbi mõelnud. Enne lapse sündi oli ta täiesti kindel, et tahab imetada. ,,Olin uurinud väga palju selle kohta ning teadsin väga palju,” meenutas Katri. ,,Ma olin loonud endale sellise ideaalse illusiooni ning ootasin seda aega väga.” Ehkki talle olid eelnevalt teada alguses tekkida võivad probleemid, nagu valus imetamine või piimapais, oli ta täiesti kindel, et need mööduvad kiirelt.

Laps oli kohe pärast sündi tubli imeja. Korraks tekitas verivärskele emale saamatust tunne, kui nibu lapse suust välja kukkus ja ta seda enam tagasi ei osanud aidata, kuid ämmaemanda abiga sai seegi ruttu korda ning pärast palatis olles sai Katri oma sõnul ise juba paremini hakkama.

Kõik läks esialgu ladusalt, laps sõi kenasti ning kaalulangus oli minimaalne. Teise päeva lõpuks oli imetamine aga muutunud nii valusaks, et mees lubati haiglasse nibukaitset tooma. ,,Mina nutsin ainult, kui toitsin, ning hirmuga kartsin järgmist korda,” meenutas Katri. Alguses lihtsalt valusad olnud nibudesse tulid lõhed ning nibukaitsest hoolimata jäi valu kestma. Sealt edasi tekkis piimapais ja nädal pärast sünnitust rinnapõletik. Kõrge palavik ning kurnatud oleks tekitasid Katris tunde, et rohkem ta lihtsalt enam ei suuda.

Tuttav ämmaemand andis vastsele emale imetamisnõustaja numbri, kes õpetas, kuidas rinda tekkinud tükist lahti saada. Protseduur oli valus, ent edukas. Hommikuks oli palavik läinud ja umbes nädala pärast taandus ka tükk täielikult.

 

,,Pole piima”

Raske algus pani Katri üha enam imetamisest loobumise mõtteid mõlgutama. Ehkki ta teadis ja uskus, et esialgu kaasnenud probleemid on normaalsed ja mööduvad, tundis ta, et tema piir on käes. Loobumismõtte hoidis ta aga kiivalt enda teada. Põhjuseks asjaolu, et ümberringi oli palju neid, kes teda imetamise eest kiitsid ja hoiatasid, et ta ei loobuks, kuna see on lapsele parim.

,,Kui ma alla annan, siis olen nõrk, ei anna endast parimat, ei taha oma lapsele parimat,” meenutas noor ema tundeid, mida imetamisest loobumise mõte temas tekitas. Et oma plaani kuidagi õigustada, hakkas ta otsima ja leidma põhjuseid, miks ta enam imetada ei saa. Kui lapsel tekkis tissistreik, veenis ta end, et piima pole piisavalt (ise seejuures teades, et tegelikult päevapealt piim ei kao), kui laps aga mitu päeva järjest väga pikalt tissi otsas tahtis olla (ehk piima juurde tellis), andis Katri kolmanda päeva lõpuks alla ja pakkus lapsele pudelit.

Pealtnäha oli see leevendus. Laps jäi ilusasti magama, gaasid, mis muidu veidi segasid, ei teinud enam muret jne. Üha enam kerkis pähe mõte ainult pudelitoidule üle minna. Ise end oma otsuse pärast halvasti tundes, ütles ta kõigile küsijaile vastuseks, et tal pole lihtsalt piisavalt piima.

,,Ometigi mul tegelikult öösel tekkis piima niipalju, et valus oli ja pidin ärkama ning pumpama, kuigi laps magas terve öö, kaheksa-üheksa tundi,” meenutas Katri, lisades ise, et päevad tundis ta, et piima justkui pole. ,,Eks see magamatus tegi ka oma töö,” lisas ta, tuues seejuures välja veel mõned lapsel tekkinud probleemid (soor ja mähkmehaudumus). Ehkki soori tekke perearst välistas, oli Katri veendunud, et on lihtsalt saamatu, et kahest eelmainitud probleemist lahti ei saa.

 

Loobumise valehäbi

Laps, kellele söök pudelist lihtsamalt kätte tuli, kui rinna peal nö ise tööd tehes, hakkas pudelitoitu saades ka ise rinna vastu huvi kaotama. Teistele ütles Katri, et tema arust laps ei tahagi rinnal olla ning piima pole samuti piisavalt, et ta tunneb, et laps piinleb rinnal ning on hoopis pudeliga rahulik.

,,Rääkisin sellest minimaalselt ja võimalikult palju vältisin seda teemat,” meenutas ta. Imetamisest loobumise temaatika oli justkui üldhalvustatavaks kõneaineks saanud. Kommentaare allaandmise kohta, soovitusi imetamisnõustajaga ühendust võtta ning peavangutusi, et imetamine on ikkagi lapsele parim,” tuli mitmelt poolt. Sellele vihjati nii Facebooki beebigrupis kui sugulaste ringis, samuti ka täiesti võõrast inimeste poolt, kui nähti, et naine pakub lapsele pudelit. ,,Üks sõbranna ütles lause: ,,Ma ei saa aru nendest titemammadest, kes ei tissita. Nagu miks nad otsivad lolle vabandusi ning lihtsalt annavad alla.” meenutas Katri ühe sõbranna sõnu, lisades, et kõne all olev sõbranna sai ise 18-aastaselt emaks ning tissitas oma poolteist aastat.

 

Rahu ja kahetsus

Ehkki mehe tugi oli Katril sel teemal olemas, meenutab ta tagantjärgi, et sulgus endasse, kuna kartis , et kellegagi vesteldes või imetamisteema jutuks tulla. ,,Ma täpselt ei mäleta kuid ikka kuskil viis-kuus kuud peale imetamise lõppu elasin kartuses et keegi küsib, kas toidan rinnaga ikka,” meenutas Katri. Ühel päeval otsustas ta aga teiste arvamusest üle olla.

Nüüd, kus laps juba üle aasta vana, on Katri jätkuvalt kurb, et nii kiiresti alla andis ja imetamisest loobus. Tulevikule ning järgmistele lastele mõeldes loodab ta, et imetamine läheb paremini. ,,Aga eks enne ei tea, kui olukord käes,” sõnas ta.

 

bänner

1 Comment on Ühe ema lugu: imetamisest loobumise valehäbi

  1. Kahe lapse ema // 14. mai 2014 at 10:48 // Vasta

    Taevake, kas see pole mitte iga ema enda asi, kui kaua ta rinda annab? Mulle tehti ka etteheiteid, et vaid pool aastat oma esimesele lapsele rinda andsin. No aga kui ma lihtsalt ei suutnud rohkem anda? Mõistan täielikult seda noort ema, kes imetamisest loobus. Küll aga ei mõista, mis see teiste asi on. Ega sa siis lühema imetamisperioodi tõttu kehvem ema ole!

Leave a comment

Your email address will not be published.

*