Tervis

Ühe Ema Lugu: Lapse Unehädad Naelutasid Vanemad Kuude Kaupa ,,öövalvesse”

Kahe väikelapse (1a 8k ja 1-kuune) ema Siret (asjaosaliste nimed muudetud) meenutas, kuidas ta esiklapse unehädad nii teda kui meest kuude kaupa ärkvel hoidsid. Ükski soovitus, rohi või nõuanne unehädade vastu ei aidanud. Kulus kuid enne, kui vanemad abipakkumise vastu võtsid ning perenõustaja abil pikapeale raskustest võitu said.

Praegu aasta ja kaheksa kuu vanune Annabel oli peaaegu aasta rinnalaps. Esimesed viis kuud magas ta vanemate kaisus ning kaheksa kuud sai rinda ka öösiti. Lähedust ja kaisutusi sai pere esiklaps küll ja veel. Ometi muutus esialgu üsna hästi magav laps iga kuuga järjest kehvemaks magajaks. Annabeli seitsmendal elukuul muutusid ta unehädad nii tõsiseks, et vanematel tekkis igaõhtuse magamamineku ees lausa hirm.

lapse unehädad

Äratused tunni takka

Ehkki Annabel jäi õhtul ilusasti ise magama, hakkas ta iga tunni tagant ärkama, vahepeal isegi tihemini. Paremini magas ta vaid mõnel üksikul ööl. ,,Alguses arvasime, et ju need ole hambad või muud beebide mured,” nentis Siret, lisades, et ka esimesed viis kuud kannatas laps kõhuhädade all. ,,Proovisime küünlaid (Paracetamoli küünlad – toim), abi ei mingit. Ärkamine toimus alati nutuga ja kuskil viieks minutiks.”

Esialgu aitas, kui vanemad võtsid lapse korraks sülle ning ta jäi uuesti magama. Hiljem ei aidanud seegi. Kui unemured olid kestnud juba kuu, võtsid vanemad ühendust kohaliku nõuandlaga – pere elab Soomes ja seal käivad asjaajamised läbi lastenõuandla.

Arstiõde analüüsis olukorda ning kahtlustas lapsel refluksi. Vanematel soovitati pöörduda erakliinikusse lastearsti vastuvõtule. Ehkki see oli kulukas, pöördusid vanemad arsti poole lootuses muredele lahendus leida. Tohtri hinnangul oli laps täitsa terve. Ta soovitas vaid proovida üht käsimüügiravimit, mida antud juhtudel kasutatakse.

Esiti tundus, et rohi aitas, siis jälle, et mitte – ja nii pidevalt. Lõpuks mõistsid vanemad, et see, kas laps magab kehvasti või pisutki paremini, on siiski juhuslik. Igapäevarutiinid olid peres paigas, laps hoitud ja tegeldud. Ometi jäi öine uneterror püsima. ,,Kui teised inimesed ootavad õhtut, et minna puhkama, siis meie mehega ei puhanudki,” meenutas Siret. ,,Öösel hakkas pihta see nutt iga tunni tagant. Kordamööda siis üritasime asjaga tegeleda.” Ta meenutas, et ärgates tegi laps silmad lahti ja oli kontaktivõimeline. Seega polnud tegu kerge nutuhooga läbi une.

,,See kõik oli täiesti kohutav,” kirjeldas Siret. ,,Magamatus ja enese unehäired. Hirm pikali minnes, et nii nüüd kohe ta jälle ärkab. Ise uinuda ei saanudki, sest iga natukese aja tagant oli taas nutuhoog. Kui ta siis tõusis ja nutma hakkas, tekkis kehas selline paanika ja okserefleksi tunne.”

Hulk unekirjandust

Et lapse unehädad ei lahenenud, luges Siret läbi mitmeid unega seotud raamatuid ning pere jõudis ära proovida suhteliselt kõik nipid, mis neis välja olid toodud. Otsest abi ei olnud aga millestki. Olid lihtsalt paremad ja halvemad ajad.

Une asemel ,,öövalvesse”

Justkui rusikareeglina ärkas laps alati üles 30-60 minutit pärast ööunne panekut. ,,Ei mingeid filmivaatamisi ega omi tegemisi,” meenutas Siret tagantjärgi. ,,Saigi korra pesust läbi käidud või nõud pestud ja siis öövalvesse. Tagant järgi mõeldes – kuidas me selle kõik üle elasime?”

Pere oli pidevalt kontaktis nõuandlaga, kust soovitati neile perenõustajat – inimest, kes tegeleb selliste probleemidega. Tuleb koju ja jälgib olukorda. Vanemad olid temaga juba ühendust võtmas, kui tuli jälle paar paremat ööd. Tõusis lootus, et äkki saavad nad ikka ise hakkama.

Mis saab kõhubeebist?

Olukorra tegi keerukamaks asjaolu, et Siret oli taas lapseootel. Raseduse algul, mil ta vajas rohkem puhkust ja und, sai ta seda üpris vähe. Nii oli üleval pidev mure kõhus oleva lapse tervise pärast – kuidas ema ängistustunne talle mõjub?

,,Ainuüksi sellepärast tundsin, et ma ei jaksa enam ja asi peab muutuma,” meenutas Siret. Kui pere lõpuks perenõustajaga ühendust võttis, oli laps juba aasta ja kolme kuune. Tagantjärgi teab Siret, et see oli parim otsus. Nii tema kui mehe närvid oli päris läbi ning nad olid lapse unemurede all juba väga pikka aega kannatanud.

Ehkki tegu polnud imerohuga, mis päevapealt aitas, hakkasid asjad tasapisi paremuse poole liikuma. Nõustaja vaatas üle pere päevakavad ja soovitas mõned muudatused sisse viia. Ühe muudatusena viidi laps kahe päevaune pealt üle ühele. Muudatus ei läinud kuigi libedalt. Laps, kes magas lõunat korraga vaevalt tunnikese, oli taolise muudatuse peale pidevalt väsinud ja pahas tujus. Et laps oli vähe maganud, ärkas ta hüsteeriahooga, mida ei olnud võimalik vaigistada. Kui Siret ka proovis teda veel uuesti magama panna, oli tulemuseks järjekordne hüsteeriahoog. Kulus vähemalt kuu enne, kui unemuudatus paika õnnestus saada.

Nõustaja soovitus oli õpetada laps üksinda magama jääma. Et peret ootas ees kolimine suuremasse korterisse, olid vanemad otsustanud, et laps läheb uues kodus oma tuppa magama. Varem oli ema alati kõrval, kui last magama pani. Ehkki vahepeal mõtles ema, et laps otsib teda taga vaid harjumusest, näitas reaalsus siiski, et lapse jaoks polnud mingit vahet, kas ema jäi tema juurde tuppa või mitte.

Siret õpetas lapsele ise uinumist nö tooli tehnikaga, jäädes ise esiti tuppa ja istudes voodi kõrval toolil. Igal õhtul nihutas ta tooli lapse voodist veidi kaugemale, kuniks laps ise hakkama sai.

Uues kodus läks laps kohe esimesel ööl oma tuppa magama ning Siret jäi esiti tooliga ukse taha ootele. Laps ärkas öösel palju ja nutuga. Teisel ööl kahanesid ta öised ärkamised kolme, ning kolmandal ööl kahe korrani. Siret tunnistab, et tema jaoks oli see justkui imede ime – vaid kaks korda öö jooksul tuli lapse toas käia.

Lugematutelt äratustelt kahe korrani

Umbes nii see püsima jäigi. On öid, kus laps ärkab rohkem – kas siis hambahädade, palavuse vms tõttu. Samuti kuuleb ema, et laps nutab öösel paar minutit oma toas ja uinub seejärel ise. Kui laps magas veel vanemate kõrval, reageerisid nad kiiremini ja hakkasid Annabeli kohe lohutama. Nüüd laseb ema lapsel viis minutit nutta enne, kui tema juurde läheb – see on ka nende unerutiini üks reegleid. ,,Vahepeal oli meil terve kuu, kus ei käinud kordagi öösel tema toas,” rõõmustas Siret. ,,Uskumatu lihtsalt!”

Põhjus, miks lapse ööund niiviisi häirib, et ta öösiti ikka ärkama kipub, pole siiani selge. Peamiseks lohutuseks on hetkel asjaolu, et enamasti oskab laps nüüd ise uuesti uinuda. Räägitakse ikka unehäiretes ja temal see kindlasti on. ,,Hoian hinge kinni ja loodan südames, et teise lapsega läheb teisiti,” võttis Siret Annabeli unehäirete temaatika kokku. ,,Küll olen muidugi seekord niipalju targem ja võtan abi vastu kohe,” lisas ta.

Seni lepib pere paratamatusega, et vanema tütre unehäire lihtsalt on ning leiab lohutust mõistmisest, et aja jooksul on asjad paremaks läinud.

Nõustaja sõnul võib Annabeli unehädadel olla seos ka Sireti endaga – nii tema kui ta vennad olid halvad magajad olnud. Samuti on sellele kaasa võinud aidata Sireti enda pingesolek tol ajal.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *